Keilas tegutseb osa maailma suurimast kaablitootjast

1992. aastal Harju Elektri poolt asutatud AS Draka Keila Cables kuulub Itaalia kaablitootmiskontserni Prysmian Group.

Prysmian Group on suurim kaablitootja, kattes 7-8% maailma kaabliturust. Kontserni kuulub 91 ettevõtet 50 riigis Euroopas, Aasias ja Ameerikas kokku 19 000 töötajaga. Kogu kontserni käive on 7,3 miljardit eurot.

AS-i Draka Keila Cables käive oli mullu 57 miljonit ja see saavutati 100 töötajaga. Lihtne arvutus näitab, et siinne tootlikkus ühe töötaja kohta on suurem kui tööstuskülas keskmiselt. „Keila tööstuskülas asuvate ettevõtete seas oleme selle näitajaga liidrid,“ kinnitab aktsiaseltsi juhatuse esimees Tarvo Leppik. „Meil on ridamisi olnud häid aastaid, 2-3 aastal oleme jõudnud Eesti 30 parema ettevõtte hulka. Meil on püsiv, oma tööd oskav kaader, kaadrivoolavus peaaegu olematu – ära minnakse vaid pensionile või seoses elukoha vahetusega. Ja seda olukorras, kus tehas töötab vahetpidamata, ööpäevaringselt ja 7 päeva nädalas.“

Ettevõtte personalijuhi Kärt Kairo sõnul on vahetustega töö puhul tavaliselt kaadriliikumine suurem, ilmselt räägib nende kasuks hea töökorraldus ning stabiilne ja õiglane töötasu. „Kontserni peakontor asub küll Milanos, kuid sisult oleme ikkagi Keila ettevõte. Suurem osa meie töötajatest on Keilast ja selle lähiümbrusest.“

Nimi muutub, sisu jääb samaks

1992. aastal Harju Elektri ja Nokia Kaapeli OY poolt asutatud ettevõte kandis algul nime Keila Kaabel ja selle nimega kutsutakse linna peal tehast tänaseni.

Tarvo Leppik: „Logosid on meil olnud erinevaid. Draka bränd on rohkem tuntud Põhjamaades, Prysmiani teatakse enam mujal Euroopas. Baltikumis teatakse meid ikka kui Keila Kaabel. Eelmise aasta juulis müüs Harju Elekter oma osaluse ettevõttes. Prysmian Group’i, mille osa me oleme, aktsiad on noteeritud Milano börsil.

Spetsialiseerumine tõstab efektiivsust

AS Draka Keila Cables müük keskendub kolmele põhilisele tootegrupile:
madalpinge- ja erikaablid, telekommunikatsioonikaablid ning energiakaablid. Kuigi aja jooksul on lisandunud ja vahetunud omanikke, on tehase tooteprofiil muutunud vähe, küllap samad on ka mitmed tootmisliinide masinad.

„Aja jooksul on muutunud masinate töökiirus ja tänu arvutite tulekule oluliselt tõusnud tootlikkus,“ ütleb Tarvo Leppik. „Tootmisliin on 100 meetrit pikk ja koosneb kümnest masinast, kuid liini juhil on toimuvast olemas täielik ülevaade.

Piltlikult öeldes on kontserni tootevalik majasisestest elektrikaablitest mere- ja kõrgepingekaabliteni välja. Samuti valmistatakse ka võrgusiseseid komponente. Toodame kaableid Põhjamaade jaoks, Eestisse jääb meie toodangust vaid 10%. Muide, suur osa Keila uutest tänavavalgustuskaablitest on samuti meil tehtud. 40% toodangust läheb Lätti ja Leetu. Kontsernis vastutame müügi eest Baltikumis. Tooteid, mida me ise ei tee, saame teistest tehastest. Teatav spetsialiseerumine on kontserni puhul loomulik, see aitab efektiivsemalt majandada.“
Küsimusele, kuidas kulgeb suures kontsernis juhtimine,vastab Leppik: „Kui ettevõtte tulemused on head, pole mõtet sekkuda. See, et aeg-ajalt tuleb Milanos või mujal käia, on loomulik.“

Vaskkaabli tootmine tuleb tagasi

Peatselt hakkab kaablitehases tööle uus liin, et hakata taas tootma vaskjõukaablit, mille järgi on nõudlus. Seda on toodetud Keilas varemgi, kuid vahepeal otsustas kontsern spetsialiseeruda alumiiniumjõukaablite tootmisele.

Tehases on ette valmistatud tsehh uue liini jaoks ja hetkel käib selle paigaldamine. Täiesti uus liin ei ole, sest see on toodud kontserni teistest tehastest, kus seoses tootmise reorganiseerimisega jäi masinaid üle. Tehase juhataja Derek Vaide sõnul on kogu projekti maksumus mõned miljonid eurod. „Peamine on, et tehnika oleks ka pärast kolimist töökorras. Et seda tagada, panevad meil masinad üles samas mehed, kes selle mujal maha võtsid.“

Noorte lõpetajate programm

Prysmian Group panustab järelkasvule. Hiljuti sai teoks programm, mille käigus valiti ülikoolide lõpetajate hulgast välja 43 noort, keda rakendada kontserni ettevõtetes.

Kärt Kairo: „Üleskutsele osaleda noorte lõpetajate programmis tuli üle maailma kokku 16 000 avaldust. Seega kandideeris ühele kohale 372(!) ülikoolilõpetajat. Suur oli meie rõõm, kui tihedale valikusõelale jäi ka üks eestlane – Siim-Ilmar Nopri. Ta ei ole küll Keila poiss, kuid ta töötab siin. Meie töö spetsiifikasse sisseelamine toimub nii, et ühe aasta on Siim-Ilmar meil – tootmises, müügis, tootmisarenduses – ja seejärel kontserni mõnes teises ettevõttes, et saada rahvusvahelist kogemust.“

Seda viimast on väga vaja, sest meie majandus on järjest rahvusvahelisem.