Valdade ühinemise õppetunnid: Lääne-Nigula teab liitumise plusse ja miinuseid
Lõhmuse sõnul ei vii ühinemine iseenesest elanike arvu kvalitatiivsele kasvule ja sissetulekute suurenemisele, kuid seda võib teha pärast ühinemist oskuslik majandamine ja liitumise efektide ära kasutamine.
Lääne-Nigula vallas elab ligi 4200 inimest. Varem oli nii Oru vallas kui ka Risti vallas 889 ning Taebla vallas 2510 elanikku.
“Kokkuvõttes tuleb ka tõdeda, et ka 4000 inimest on kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste ja eriti vajaliku investeerimisvõime tagamiseks vähe. Seega on praegune ühinemine vaid üks vaheetapp, edaspidi tuleb selle teemaga kindlasti edasi tegeleda,” selgitas ta.
Ühinemise vastu on kasutatud teinekord argumenti, et reaalselt ei tule raha juurde. Lõhmuse sõnul oli vallal enne investeerida 10 000 eurot, ühendvallal nüüd aga 20 000. “Tegelikult aga ongi efekt selles, et uues olukorras saab suurema asja ära teha. Katust ei ehita ju nii, et üks aasta talad, teine roovitus ja kolmas plekk, märkis Lõhmus,” rääkis ta.
Ühinemiste ühe olulise plussina nimetatakse tihti kokkuhoidu ametnike arvelt – mitme valla ametikohti saab kokku panna ja igas liidetava omavalitsuse keskuses ei pea enam töötajaid dubleerima.
Nii läks ka Lääne–Nigulas. Liitudes jäi uues vallas vähemaks ligi 7 ametikohta. Kui enne liitumist oli Orul, Taeblas ja Ristil kokku 39,5 ametikohta, siis ühinedes jäi neid alles 32,8.
Millised ametikohad kadusid?
Enam polnud vaja kahte vallavanemat. Senise kolme maaspetsialisti asemel jätkas üks inimene. Taebla haridusnõuniku tööülesanded läksid osakonna juhatajale, vajati ühte pearaamatupidajat kolme asemel, töötajate arv vähenes ka raamatupidajate ja koristajate-heakorratöötajate arvelt.
Kokku koondati (arvestades osakoormust ja endisi vallavanemaid) 8 inimest. Seoses teenistuse ümberkorraldamisega vähenes koosseis 2014. aasta kevadel ühe inimese võrra (kalmistute heakorratöid hakati osaliselt sisse ostma).
Vallavalitsus komplekteeriti kolme endise valla spetsialistidest. Üks sotsiaalvaldkonna ametnik valis üleviimise asemel koondamise ja tema ametikohale korraldati avalik konkurss. Samuti loobus üks endine vallasekretär abivallasekretäri ametikohast. See ametikoht on praegu täitmata.
Konkurss kuulutati uue arendusnõuniku leidmiseks ja sinna valiti uus inimene. Üks ametnik, kes muidu oleks koondatud, asus omal soovil koduhooldajaks-sotsiaaltranspordijuhiks (viimati nimetatud ametikohal enne töötanud inimene läks pensionile).
Suuri probleeme uute ametikohtade komplekteerimisel Mikk Lõhmuse sõnul ei tekkinud.
Ühinemise järel suurenes uue valla töötajate palk tunduvalt, märkis Lõhmus. Eesmärk oli viia palk võrreldavaks maakonnakeskusega (Haapsalu) ja naabervallaga (Ridala). Osakonnajuhatajate ja vallasekretäri palgatase on nüüd 1200 eurot (varem abivallavanema oma u 1000), kõrgharidusega sotsiaaltöötjatelt näiteks 950 eurot (enne ühinemist 650-800).
Lasteaedades töötavate inimeste palk ühtlustati kõrgemal tasemel ning korrigeeriti noortekeskuste töötajate palk – samuti kõrgemal tasemele ja palka suurendati.
Ühesuguselt ja kättesaadavalt on nüüdseks korraldatud koduhooldus, sotsiaaltransport, lastehoid, sotsiaaleluruumid, hooldekoduteenus ja toetused.
Endistes vallakeskustes on teeninduskeskused. Risti teeninduskeskust kasutatakse agaralt (Risti asub valla keskusest u 20 km kaugusel), Orul on põhiliselt sotsiaaltöö ja rahvas tuleb sealt muude küsimuste korral lähedalasuvasse Taeblasse. Lõhmuse sõnul on väga oluline selliste teeninduskeskuste puhul see, et seal oleks kohapeal alaline töötaja. Kui keegi käib üksnes kindlal kellajal vastuvõttu korraldamas, siis see on määratud hääbumisele.
Endises Oru vallas puudus koduhooldustöötaja, praegu on ta olemas.
Endine Risti vald tasus ainult osaliselt laste huvihariduse pearaha, nüüd on see teenus tagatud. Samuti polnud seal hooldajatoetusi, nüüd on.
Sotsisaaltoetused ühtlustati kõrgema määra järgi, välja jäid mõned üksikud toetused (nt juubelitoetus).
Pärast ühinemist on kolme vallalehe asemel üks leht ja ka üks Facebooki-leht. Raamatupidamisprogrammid olid juba varem samad ning teave ühildati kiiresti.
Dokumendiregistrid olid eelmistes valdades erinevad, pärast liitumist mindi üle ühtsele Delta platvormile. Vanade Risti ja Oru registritega oli seetõttu probleeme.
Gümnaasiumist loobutakse
Koolivõrgu ümberkorraldamisel oli Lääne-Nigula vald raske valiku ees. Vallas on neli võrreldava suurusega põhikooli: 61 õpilasega Risti põhikool, 75 õpilasega Palivere põhikool, 100 õpilasega Oru kool ning 189 õpilasega Taebla gümnaasium..
Lõhmuse sõnul tuli Taebla gümnaasiumile lisaks riigipoolsele toetusele juurde maksta u 30 000 eurot aastas. Samuti oli oluliseks murekohaks nõukogude ajal ehitatud ja 750 õpilasele mõeldud hoone küttekulu. “Oleme teinud arvestuse, mille kohaselt oleks uue maja ehitamisel ainuüksi küttelt võimalik kokku hoida ca 50 000 eurot,” ütles Lõhmus.
Ühinenud valla volikogu on nüüdseks heaks kiitnud, Taebla kooli gümnaasiumiosa suletakse ning vald taotleb Euroopa Liidult raha uue koolihoone ehitamiseks. “Uus tänapäeva nõuetele vastav kaasaegse sisutusega ja energiat säästev koolimaja loob eelduse tugeva põhihariduse andmiseks ka edaspidi ja pakuks atraktiivseid võimalusi kogu maakonna lastele,” selgitas Lõhmus. “Ühinenud vald on võimeline katma omafinantseeringu – enne ühinemist ei oleks see olnud Taebla vallale jõukohane.”
Mida oleks võinud teha teisiti?
Mikk Lõhmuse sõnul on ühinemisleping uue valla käivitamist pigem toetanud, mitte takistanud. “Osaliselt aitas sellele kaasa ühinemisekspertide soovitused mitte kirjutada ühinemislepingusse väga kategoorilisi, aga samas finantsiliselt raskesti täidetavaid lubadusi,” märkis ta. “Näiteks koolide tegevus seoti ühinemislepingus rahastusmudeli jätkusuutlikkusega jne. Soovitus ka uutele ühinejatele on jätta ühinemisleping niivõrd kui võimalik paindlikuks.”
Investeeringute osas võiks Lõhmuse soovitusel keskenduda pigem paari suurema asja ühinemislepingusse kirjutamisega ja mitte jagada raha paljude väikeste objektide peale. See on aga tema sõnul valiku küsimus ja ei kehti igal pool ühtemoodi.
“Lepingusse tuleks kirjutada ettevalmistamiskohustused ühinemiseelsel perioodil: kordade projektid, eelarvestrateegia, eelarve – võimalikult täpselt, mis ajal, kuidas ning kes teeb. Lääne-Nigulas seda ei tehtud (v.a lipu ja vapi konkurss) ja ettevalmistused olid väga puudulikud,” selgitas Mikk Lõhmus.
Ühinemist kavandavatele omavalitsustele soovitab Lõhmus ühtlustada palgakorraldus (normtunnid, koormused jms), seda nii ameti- kui ka hallatavates asutustes (koolid, lasteaiad jne). “Hiljem hoiab sellega väga palju aega ja vaeva kokku,” märkis ta.
Ka tuleks tema sõnul teha koostööd eri teenuste tagamisel, sh korraldada ühishanked või kavandada hankelepingud nii, et nad lõppeksid võimalikult ühel ajal.
Lääne-Nigula vald sai riigilt ühinemistoetust 450 000 eurot. See kulutati investeeringuteks, infotehnoloogia arendamiseks, lipu ja vapi konkurssi korraldamiseks, arengukava ja eelarvestrateegia uuendamiseks, koondamistasudeks ning teenuste ühtlustamiseks.
Analüüsides seda, mis valmistas ühinejatele enim probleeme vahetult pärast liitumist, ütles Lõhmus, et palju aega läks süsteemi käivitamisele – hulk dokumente oleks võinud varem valmis olla. “Ühinemine tõi selgelt välja, kui erinevalt erinevad vallad olid toimetanud: eelarve koostamise põhimõtted olid erinevad, palgakorraldus nii ametiasutuses, koolides, lasteaedades kui ka hooldekodudes oli erinev, teenuste tagamise põhimõtted ja kvaliteet oli erinev. Palkade ja teenustasemete ühtlustamine on nõudnud arvestavaid summasid vallaeelarvest. Näiteks võib tuua, et kaks valda maksid palka kuu lõpus ja üks järgmise kuu alguses. Samas ühtlustamine oleks kaasa toonud ühel aastal lisakulu ca 25 000 eurot,” selgitas Lõhmus.
Suuri vigu ei tehtud
Lõhmuse hinnangul ühinemise ajal olulisi vigu ei tehtud. Ta kordas üle need ekspertide seisukohad, millega arvestati ja mis võiksid olla teistele ühinejatele eeskujuks:
- ühinemisleping peaks olema paindlik,
- struktuur ja ametnike koosseis võiks olla uue tegevjuhtkonna pädevus ja seda mitte väga oluliselt lahti kirjutada, ainult olulised põhimõtted sisse,
- kategoorilised lubadused peaks olema seotud finantsaspektiga, et ei tekiks hiljem ootamatult suurt koormust vallaeelarvele ilma võimaluseta midagi muuta,
- ühinemislepingu investeeringud põhjalikult läbi kaaluda.
Lõhmus ütles, et üheks riskiks on endistes valdades tehtud eksimused, mis võivad hiljem kaasa tuua finantskohustusi. Näiteks tuli välja, et Risti vald on rikkunud multifunktsionaalse keskuse ehituse riigihanke korraldamise tingimusi. Seetõttu kavatses EAS määrata trahvi, nüüd aga juba ühendvallale. Siiski leiti, et rikkumine oli vähetähtis ja trahvi ei määratud.
