Silja Lättemäe: tervislikud tabletid või tervislik toit?
Olin nädalakese kodus haige olnud, kui mu meditsiinitöötajast sõbranna ütles, et põhjus on kindlasti D-vitamiinis, mida eestlaste kui põhjamaise rahva organismis on väga vähe. Ta teatas ka toote – mingid D-püramiidi tabletid, mida pean kindlasti võtma hakkama. Loomulikult kahtlesin, kas tõesti ainult D? Äkki ka A, B, C ja E? Aga teinegi tuttav pidas dotsentlikul ilmel loengu D-vitamiini vähesusest ja kuulsast püramiidist. Kui lõpuks perearsti juurde jõudsin, kuulsin arstilt täpselt sama juttu ja soovituseks oli ka sama vitamiinitoode – D-püramiid ehk päikesetabletid.
Tõsi, statistika järgi kannatabki ligi 80% eestlastest D-vitamiini puuduse all ja “D-vitamiini talv” pidi meie laiuskraadil kestma septembri lõpust mai keskpaigani. Oleme sellel laiuskraadil elanud päris pikalt, ometi ahmime hulgakesi just tänavu seda imepüramiidi sisse. Vägisi jääb mulje, et niipea kui ravimifirmad arstidele mingit uut toodet tutvustavad, diagnoositakse rahval just selle toote puudus.
Siinkohal tuleb meelde tuntud seakasvataja Urmas Lahe arvamus: „Selle asemel et kuhjaga vitamiine ja toidulisandeid sisse süüa, peaksime mõtlema oma inimeste tervisele, et nad sööksid rohkem kvaliteetset Eestimaal toodetud toitu, oma toidu tootmist tuleks riiklikult enam toetada.”
Ka mahemunade kasvataja Tiiu Saare Pärnumaalt kiidab oma mahekanade mune – paar keedumuna päevas, ja vajalik D-vitamiini kogus ongi käes.
Millal jõuame niikaugele, et apteegikraami kõrval soovitavad tohtrid ka kohalikku kodumaist tervislikku toitu?
