„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab toidust ja selle saamisloost rohkem teada. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav.

Alla 35aastaste seas hinnatakse importtoiduainete osatähtsust suuremaks kui vanemate tarbijate hulgas. Ministri sõnul tuleb pingutada, et Eesti toidu hindamine jõuaks ka noorteni. „Eesti toit on kvaliteetne ja kasvatatud heas keskkonnas. Seepärast peavad toidutootjad ja riik ühiselt pingutama Eesti toidu positiivse kuvandi nimel,“ sõnas Kruuse.

„Kodumaist toitu iseloomustab peamiselt harjumuspärane maitse ja värskus ning iga teine tarbija peab kodumaist toitu alati usaldusväärseks. Eestimaist päritolu tajutakse otsese viitena toidu tervislikkusele,“ ütles TNS Emori uuringujuht Aivar Voog. „Kõige vähem seostatakse kodumaist toitu pika säilivusaja ja soodsa hinnaga.“

Toidukaupade esmakordsel ostmisel uurib pakendimärgistust alati või sageli üle poole ostjatest. Kõige sagedamini pööratakse tähelepanu geneetiliselt muundatud koostisosade, lisaainete ning küllastunud- ja transrasvhapete vältimisele.

„Ligi seitse tarbijat kümnest üritab pakendimärgistust lugedes vältida midagi konkreetset toidu koostises. See on selge märk toiduainetööstusele, et pakkuda järjest enam tervislikumaid valikuid,“ sõnas Aivar Voog.

Uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014“ viis põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR.

Uuringu aruanne on kättesaadav SIIN.