Seakasvatajad saavad toetust üldistel alustel
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti nõustub seakasvatajate hinnanguga, et nende olukord on raske, kuna sealiha hinnatase on väga madalale langenud. Samas näeb Lemetti avalikes väljaütlemistes kõrvuti objektiivse tõega ka üksjagu emotsioone, eriti, mis puudutab toetuste saamise võimalikkust.
Lemetti selgitab, et sealihatootjatest põllumehed saavad põhimõtteliselt taotleda toetusi, mis ette nähtud kõikidele teistele põllumajandussektoritele.
„Seakasvatussektorile pole võimalik maksta eritoetusi, umbes, nagu maksti Euroopa Komisjoni loa alusel piimatootjatele. Siis tuli raha eriotsuse alusel Euroopa Komisjonilt, teise samapalju võis iga riik lisada oma eelarvest,” märgib ta. „Samuti pole lubatud seakasvatajatele otsetoetuste rahakotist maksta tootmiskohustusega seotud toetusi.”
Tõuaretustoetus ka seakasvatajatele
Küll saavad seakasvatajad taotleda toetusraha muudel alustel. Näiteks Maaelu Arengukava (MAK) meetmete raames, põllumaa otsetoetustena ja siseriiklikust põllumajandusele suunatud toetuste potist. Viimasest saavad tõuaretuse toetust näiteks emisepidajad ja põrsakasvatajad. Muide – see on põhimõtteliselt sama toetus, mida Läti riik maksab aastas ühe emise kohta 360 eurot, sestap nimetatakse seda sealmail vahepeal ka emisetoetuseks. Ent ka Lemetti möönab, et Lätis on tõuaretustoetus suurem kui Eestis.
„Eelmise aasta lõpus said tegelikult ka meie seakasvatajad ühte nn eritoetust, üle 2,6 miljoni euro eraldati loomade heaolu parandamise hüvanguks,” kirjeldab Illar Lemetti. „Tõuaretustoetus tuleb riigieelarvest ja põllumajandusministeerium taotleb selleks suunatavate vahendite suurendamist 2016. aasta riigieelarves.”
Põllumaaga seotud toetused lähevad aga 60% sealihatootjatest mööda, sest neil lihtsalt pole märkimisväärses koguses oma põllumajanduslikku maad – sööt ostetakse sisse, sest varem võis mõnedel ettevõtetel osutuda majanduslikult ebamõistlikuks seakasvatuse kõrvalt põlluharimisega tegelda.
Statistikat appi võttes võib öelda, et sealiha tootmine pole meil viimastel aastatel kogumahus väga oluliselt vähenenud, küll aga tõusis just eelmisel aastal märkimisväärselt sealiha tarbimine. Selle peamine põhjus näib olevat sealiha poehinna oluline kukkumine.
Abiks ka liha ladustamise toetus
Üks grupp toetusmeetmeid on turukorralduslikud meetmed. Nii otsustas Euroopa Liit rakendada 2015. aasta märtsis eraladustamise toetust, mille taotlejal oli võimalus saada külmhoones ajutiselt ladustatud sealiha eest toetust, mille suurus olenes kogusest, tähtajast ja liha kategooriast. Ladustamise tähtaegadena sai valida 90, 120 ja 150 päeva. Toetuse summa jäi vahemikku 210–205 eurot tonni kohta. Eestist taotles seda toetuseliiki kolm ettevõtet kokku 573 tonni sealiha lattupaigutamiseks tähtajaga 90 päeva.
„Selle turukorraldusliku meetme mõte seisneb selles, et kõrge pakkumise ja madala nõudluse ajaks viia turult mõneks ajaks kõrvale teatud kogus sealiha ja tuua see tagasi siis, kui nõudlus taas suurenenud,” iseloomustab Lemetti sisuliselt sekkumiskokkuostuna toimivat süsteemi. „Antud juhul jõuab märtsis lattu n-ö külmutatud liha taas turule just parasjagu jaanipäeva paiku, kui peaks lihasoovijate hulk eeldatavasti omajagu suurenema.”
Lisaks saavad seakasvatajad MAKi raames taotleda erinevaid investeeringutoetusi ja ühistulise investeeringuna toetust aretusfarmi rajamiseks. Aretusfarmi jaoks on ette nähtud kuni 1,5 miljonit eurot, muidu on MAKi põllumajanduse investeeringumeetmes toetuse maksimaalne maht 0,5 miljonit eurot.
Aastatel 2007–2013 loodi või renoveeriti MAKi raames kokku 122 432 loomakohta põhikarja- või nuumsigadele.
Lisaks saavad seakasvatajad MAKist taotleda loomade heaolu toetust ja neil on kõigi teiste põllumeestega võrdsetel alustel ligipääs näiteks nõuandetoetusele, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetusele, lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamise toetusmeetmele, aga samuti mahetoetusele, kvaliteedikavade ning tootjarühmade ja -organisatsioonide toetusele jne.
Tootmine stabiilne, eksport väheneb
2015. aasta I kvartalis vähenes sigade arv 11 500 sea võrra, kuid sealihatoodang mõnevõrra suurenes. Sealiha toodeti eluskaalus 17 809 t, mis on 916 t võrra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealiha osatähtsus kogu lihatoodangus (eluskaalus) suurenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes umbes 2 protsendipunkti, ulatudes 59%-ni ning on toodetavatest lihaliikidest jätkuvalt liidrikohal.
Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 119 700 siga, kellest toodeti 9423 t liha (8% enam kui eelmise aasta I kvartalis). Sea lihakeha keskmine kaal oli 79 kg, mis on 2 kg väiksem kui eelmisel aastal I kvartalis.
Sealiha keskmine kokkuostuhind statistikaameti andmetel oli I kvartalis 1494,91 €/t, mis on 236,45 €/t ehk 14% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.
„Kõige suuremas hädas on praegu need sealihatootjad, kel pole endal põllumaad, kes ei tegele ise söödatootmisega ja kelle põhitegevus oli siiani elussigade müük, kas siis Venemaale või teistesse naaberriikidesse,” kirjeldab Lemetti olukorda. „Ja kuigi meil polegi sealiha ekspordi sihtriike nii vähe, siis kogunumbrites vähenes eksport 2014. aastal tunamullusega võrreldes kolmandiku võrra.”
Tõsi – kui 2013. aastal eksportis Eesti 12 000 tonni sealiha, siis eelmisel aastal müüdi seda piiri taha 8000 tonni. Ja kuna on teada, et tarbimine pigem suurenes (2013 – 47 000 tonni, 2014 – esialgsetel arvutuslikel andmetel 51 000 tonni), siis järelikult kogu see kolmandik lisandus kodumaisele turule.
TASUB TEADA:
Kodumaine lihatootmine näitab pigem kasvutrendi
• 2015. aasta I kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (eluskaalus) kokku 30 403 t, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 809 t võrra ehk 3% rohkem.
• Suurenes kõikide lihade va veiseliha tootmine, mis vähenes 7%.
• Kõige enam (14%) suurenes lamba- ja kitseliha tootmine, sealiha tootmine suurenes 5% ja linnuliha tootmine 3%.
• Liha kogutoodang on I kvartalis võrreldes järgnevate kvartalitega enamasti väiksem, rohkem realiseeritakse loomi IV kvartalis.
• Viimaste aastate I kvartali andmete võrdlus näitab, et kolmandat aastat järjest suurenes nii sealiha kui ka linnulihatoodang (eluskaalus).
• Käesoleva aasta I kvartalis oli linnulihatoodang rekordiline, ületades viimase viie aasta kõiki kvartaleid.
• Lamba- ja kitselihatoodang on alates 2014. aastast tagasihoidlik.
Lihatoodang eluskaalus 2015 I kvartalis, tonnides
2014 2015 2015/2014
+/- 2015/2014
%
Tapaloomade ja -lindude eluskaal 29 594 30 403 809 103
sh veised 5 544 5176 -368 93
Sead 16 890 17 806 916 105
lambad ja kitsed 238 271 33 114
Linnud 6922 7150 228 103
Allikad: statistikaamet, põllumajandusministeerium
