Liikluskomisjon kaalub roolijoodikute ravile saatmist
„Inimene, kes näiteks kolme aasta jooksul korduvalt juhib sõidukit alkoholijoobes või teeb seda ka korra enam kui 1,5 promillises joobes, peaks tulevikus esimese eeldusena läbima sõltuvushäirete kontrolli. Seejärel vajadusel ravi, ning oma kulul liiklusalase rehabilitatsioonikoolituse, et juhtimisõigust üldse tagasi saada. Muidugi tuleb tal kanda ka kõik määratud karistused, kuid sõltuvushäire puudumine ja koolitus oleks juhtimisõiguse taastamise eelduseks. Maanteeameti liikluseksperdid teevad suve jooksul tööd ning planeerime hetkel, et aasta lõpus Riigikogu menetlusse minevas Liiklusseaduses on vastavad muudatusettepanekud juba sees,“ selgitas Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni esimees, majandus ja –taristuminister Kristen Michal.
Michal märkis, et ekspertide hinnangul puudutab see umbes kuni 6000 inimest aastas ning sõltuvushäire diagnoosimine, ravi ja täiendav liiklusalane rehabilitatsioonikoolitus vähendab rikkumise toime pannud inimese liiklusohtlikust tulevikus, nagu on ka võimalik, et selle mitteläbimisel isiku juhtimisõigust ei taastata.
Järelkoolituse eesmärk on muuta liiklusrikkujate käitumist ja hoiakuid selliselt, et nad tulevikus enam rikkumisi toime ei paneks. Rikkujate mõjutamiseks kasutatakse erinevaid kaasaegseid psühholoogilise mõjutamise vahendeid, et rikkuja saaks aru tegevuse võimalikest tagajärgedest nii tema endale kui ka teistele liiklejatele. See arusaam loob eelduse, et isik püüab ise tulevikus sarnaseid rikkumisi vältida.
„Tegemist ei ole küll imerohuga, aga erinevates Euroopa riikides on leitud, et liiklusalaste korduvrikkumiste arv järelkoolituse läbinute hulgas on siiski 2-3 korda väiksem kui nende hulgas, kes järelkoolitust ei läbinud,“ lisas majandusminister.
Käesoleva aasta esimese nelja kuu jooksul juhtus Eestis 374 inimkannatanuga liiklusõnnetust (2014. aastal 360), milles hukkus 24 (27) ja sai vigastada 461 (440) inimest. Viimase 12 kuu jooksul on suurenenud sõidukite kokkupõrgete arv ligi 11% - 2014. aasta maist kuni 2015. aasta aprillini juhtus kokku 600 kokkupõrget (542), neis hukkus 29 (40) ja sai vigastada 827 (741) inimest. Veidi on suurenenud liiklusõnnetuste arv jalakäijatega. Viimase 12 kuu jooksul juhtus jalakäijatega 356 õnnetust (350), neis hukkus 24 (28) ja sai vigastada 343 (339) inimest.
