Eesti teadlased: toorpiim sisaldab ohtlikke haigustekitajaid
Toorpiim on ideaalne kasvulava haiguseid tekitavatele mikroobidele, mistõttu tuleks piima terviseriskide vähendamiseks enne tarbimist kuumtöödelda, leiavad Eesti maaülikooli teadlased hiljuti avaldatud uuringus. Kas sajandeid joodud kuumutamata piim on tõesti tervisele ohtlik?
"Nad hakkavad jälle lolliks minema!" oli Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi piimateadlase Tiiu-Maie Lahe esimene reaktsioon selle uudise peale, kirjutab Õhtuleht.
Tema pahameelt suurendas põllumajandusministeeriumi plaan selle uuringu tulemustele tuginedes kohustada toorpiima müüjaid toote müügikohas või pakendil esitama tarbijatele soovitus toorpiima enne tarvitamist kuumtöödelda.
"Emotsionaalne reageering oli tingitud sellest, et Eestis on kuumtöötlemata piima tarbitud umbes 5000 aastat ja vaatamata sellele oleme edukalt kestma jäänud," räägib Tiiu-Maie Laht.
Põllumajandusministeeriumi toiduhügieenibüroo peaspetsialist Annika Leis aga kirjutab maablogis, et teadusuuringute andmeil ei kaalu toorpiima eelised üles potentsiaalseid ohtusid.
Mis on toorpiim?
Toorpiim on piim, mida ei ole kuumutatud üle 40 kraadi või töödeldud samaväärse mõjuga viisil. Toorpiimast ei ole midagi eemaldatud ja sinna ei ole midagi lisatud. Teadusuuringud, mis on võrrelnud kuumtöödeldud ning toorpiima kasulikku mõju inimese tervisele, on kokkuvõtetes järeldanud, et sõltumata teatud olulistest toorpiima tarbimise eelistest (nt toorpiimas säilinud looduslik toitainete struktuur) ei kaalu need üles toorpiima tarbimisega kaasnevaid potentsiaalseid ohtusid. Toorpiim on oma toitainelise koostise tõttu ideaalne keskkond erinevate riknemist põhjustavate ja võimalike haigustekitavate mikroobide kasvamiseks.
Võrreldes nö tavalise poepiimaga, ei ole toorpiima homogeniseeritud ega pastöriseeritud. Homogeniseerimisel peenestatakse piimas leiduvad rasvakuulikesed, et need piima pinnale koorekihti ei moodustaks. Pastöriseerimisel kuumutatakse piim tavaliselt 15 sekundiks temperatuurini 75 °C, mille tulemusel haigustekitajad hävivad.
Millised on võimalikud riskid?
Seoses toorpiima turustamise kasvuga ja turustamisvõimaluste lisandumisega (pudelisse villitud toorpiim, müügiautomaadid) võime eeldada, et inimeste kokkupuude võimalike ohtlike haigustekitajatega on suurenemas. Seepärast telliti Eesti Maaülikoolilt (EMÜ) uuringud toorpiima kvaliteedi ja ohutuse kohta, et hinnata seni rakendatud ohutusnõuete piisavust.
Maaülikooli teadlased uurisid 2013. ja 2014. aastal toorpiima ohutuse näitajaid piimatootmisfarmides ja müügikohtades. Farmis võeti proove piimafiltritelt ja jahutipiimast. Jaemüügietapis võeti proove turult, piimaautomaatidest, kaupluses müügil olevast pakendatud toorpiimast ja otse tarbijale müüdavast piimast.
Uuringud andsid kinnituse, et nagu igal pool maailmas, esineb inimesele ohtlikke haigustekitajaid ka Eestis turustavas toorpiimas. Uuringu kokkuvõttes tegid EMÜ teadlased ettepaneku kohustada toorpiima tootjaid ja turustajaid tarbijaid teavitama toorpiima tarbimisega kaasnevatest terviseriskidest ning soovitama toorpiima enne tarbimist kuumutada.
Toorpiimaga seotud riske on hinnanud ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). 2015. aasta alguses avaldatud hinnangus leiti erinevate haigustekitajate (Campylobacter spp., S. Typhimurium, Shiga–toksiini tootev Escherichia coli (STEC), puukentsefaliidi viirus jt) ja piima tarbimisest tingitud haigestumiste vahel kindlaid seoseid. Uuringute andmed kinnitasid, et võimalike haigustekitajate sisalduse tõttu on toorpiim inimese tervisele oluline riskifaktor.
Kuidas haigustekitajad toorpiima satuvad?
Toorpiim võib saastuda haigusetekitajatega kõikidel etappidel tootmisest kuni tarbijale üleandmiseni.
Teadus- ja järelevalveuuringud on näidanud, et toorpiimas võib leiduda nii keskkonnamikroobe kui ka inimesele ohtlikke haigustekitajaid, nt Listeria monocytogenes, termofiilsed kampülobakterid, koagulaaspositiivseid stafülokokid (sh S. aureus), Y. enterocolitica, B. cereus, Salmonella spp., verotoksiline E. coli jt. Haigustekitajad satuvad toorpiima enamasti lüpsilehmi ümbritsevast keskkonnast ja seda on praktiliselt võimatu vältida ka kõige paremates tootmistingimustes. Lisaks eritavad nakatunud loomad paljusid haigustekitajaid otse piima nt Listeria spp., Mycobacterium spp., Streptococcus spp., Staphylococcus spp., Coxiella burnetti, puukentsefaliidi viirus jt. Näiteks on Eestist teada entsefaliidi viiruse puhang 2005. aastal, mil 19 inimest haigestus kitse toorpiima tarbimise tagajärjel.
Piim võib saastuda mitmesuguste bakteritega lüpsi käigus udara ja nisade pinnalt, lüpsjalt, õhu kaudu, torustikust, lüpsi- ja jahutusseadmetelt, mitmesuguselt lüpsiinventarilt jne. Nõuetekohaselt toodetud toorpiimas on haigustekitajate esinemine enamasti väike ja arvukus madal, kuigi täielikult ei saa neid välistada. Mitmete haigustekitajate puhul on nakkuslik doos sedavõrd väike, et ka kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele vastav toorpiim võib haigustekitajaid sisaldada ja olla tervist ohustav.
Allikas: Maablogi
