Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on otsustanud, et eeloleval jahihooajal tuleb metssigade arvukuse vähendamiseks küttida vähemalt 29 600 metssiga. Jahimehed on väljendanud muret, et küttimismahtude suurendamisel ei jõuta kogu liha oma tarbeks ära tarbida.

„Erimärgistuse olemasolul saavad käitlejad ja lihatööstused hakata metssigu vastu võtma ning tekib võimalus nende turustamiseks väljaspool konkreetset kitsendustega tsooni. See peaks metssigade liha realiseerimist jahimeeste jaoks oluliselt lihtsustama,“ lisas Kruuse.
Määruse eelnõu kohaselt tuleb hakata sigade Aafrika katku I tsoonis ehk puhvertsoonis kütitud ning katku suhtes uuritud metssigade liha ja tooteid märgistama kolmnurkse märgiga, mis võimaldab neid turustada kogu Eesti piires. II-III tsoonist pärinevate metssigade liha ja -tooted märgistatakse nelinurkse järelevalvemärgiga ning neid võib turustada II-III tsooni piires.

Kõikidelt seakatku riskipiirkondades (I-III tsoon) kütitud metssigadelt tuleb võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks. Kütitud metssead, kelle proovidest seakatku haigustekitajaid leitakse, maetakse kohapeal ning seda liha ei turustata.

Erimärgistus on vajalik seakatku levikupiirkonnast pärineva liha ja lihatoodete liikumise jälgitavuse tagamiseks. Tegemist on järelevalveametnikele suunatud märgiga. Erimärgistusega liha ja tooteid teistesse EL liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse viia ei saa.

Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Põllumeeste Keskliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Tõusigade Aretusühistule, Viru Lihaühistule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule.