Korras kiviaed – töökuse mõõde
Eesti kiviaedade ajalugu ulatub 17. sajandisse. Nõukogude perioodi intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjel lihtsustus traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur – loodi suured põllumassiivid, kust eemaldati kiviaiad. Ka paljud külateede ääres olnud traditsioonilised aiad kaotati, osa neist eemaldati teede laiendamisel, palju kasutati kiviaedadest võetud kive ka tee-ehitusel killustiku valmistamiseks või ehitusel täitematerjalina. Sellega hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning langes maastike esteetiline väärtus.
Eesti Põhikaardi andmetel on Eestis enim kiviaedu säilinud Saaremaal, Pärnumaal, Läänemaal ja Harjumaal. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 seirearuandes 2014. a kohta seisab, et Eesti topograafilise andmekogu kohaselt on Eestis kiviaedu säilinud ca 7575 km. Kiviaedade taastamist, hooldamist ja rajamist on Eestis toetatud alates 2001. aastast. Tänaseks on Eestis rajatud ja taastatud ligi 200 km kiviaedu.
Loe edasi Harju Elust.