„Koos loomade arvu vähenemisega muutub vaesemaks eestimaalaste toidulaud, kaovad töökohad nii maal kui linnas, vähenevad ekspordi- ja maksutulud. Põllumajandus- ja toidusektor kuulub Eesti suurimate eksportijate hulka,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Valitsus ulatas möödunud aastal tootjatele abikäe ja maksis riigieelarvest erakorralist kriisiabi piima- ja sealihatootjatele, kuid kahjuks polnud kriisiabi suurus võrreldav vähenenud põllumajandustoetustega, mis paari viimase aastaga on tootjatelt ära võetud. Tänases kriisiolukorras peab valitsus äravõetud üleminekutoetused taastama,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

„Lisaks turuolukorra halvenemisele on mitmete poliitiliste otsuste mõjul Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Sarnased olukorrad viimase paarikümne aasta jooksul on näidanud, et need talud ja ettevõtted, kes kriiside ajal loobuvad loomapidamisest, turuolukorra paranemisel selle juurde enam tagasi ei pöördu,“ rõhutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kogusid 7. - 25. aprillini kogunud allkirju, et koputada valitsuse südametunnistusele Eesti piima- ja sealihatootmise allakäigu peatamiseks.

Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti piimalehmade arv vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra. Põhikarja emiste arv on viimaste aastate jooksul vähenenud koguni veerandi võrra.