Kinnisvarafirmad tulistavad riigi üürikorterite ehitamise idee auklikuks
Mõistetav, et kinnisvarafirmadel on oma huvid mängus, sest riik solgib turgu ja limpsib eraettevõtjate leivalt võid, aga võttes selle teadmiseks, tasub maapiirkondade olukorraga kursis olevate inimeste muid argumente siiski tähele panna. Ja mõelda, kas mitmeks aastaks mõnele ehitusfirmale miljoneid eurosid lauale toov riiklik programm on ikka mõistlik ja aitab maaelu paremaks muuta.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir on maksumaksja raha eest üürikorterite ehitamise programmi mõtet põhjendanud sellega, et see mõjutab inimeste elu- ja töökohavalikuid.
“Üürielamute kontseptsioon näeb ette üürielamute rajamise toetamist töökohtade lähedale ja elukohana atraktiivsetesse tõmbekeskustesse,” ütleb Oviir. Alustuseks ehitatakse üürikortereid Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse.
“Minu pähe see ei mahu!” põrutab Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juht Peep Sooman. Ta muutub Oviiri põhjendusi arvustades emotsionaalseks ja paaril korral lipsab sekka sõna “kurat”.
“See on raha põlema panemine. Olles rääkinud sel teemal viimase nädala uudiste valguses väga paljude kinnisvaraettevõtjatega, siis keegi ei saa sellest aru,” lisab ta.
Korter ei too elu maapiirkonda
Sooman toob jutuajamisse laiema pildi ning ütleb, et inimeste meelitamine maapiirkondadesse ja väikelinnadesse peaks olema osa haldusreformist ja muudest otsustest, aga mitte nii, et inimesed peaksid hakkama liikuma sinna, kus on korterid.
“Tehku maanteid juurde, rongiliiklust tihedamaks, andku kohalikele piirkondadele stardieeliseid, viigu riigiasutused pilla-palla üle Eesti laiali... Statistikaameti andmesisestajad ei pea olema Tallinnas, maksuamet ei pea olema Ülemiste Citys, võivad olla ka Jõgeval,” räägib Sooman. “Ühistransporti vähendatakse teatud suundades, sest pole reisijaid, aga siis pannakse koole kinni ja öeldakse, et pole noori. Paneme gümnaasiumid kinni, aga ehitame kortereid juurde!” ironiseerib ta.
Soomani sõnul ei saa riiki nii üheülbaliselt valitseda ja riigi raha kulutada.
“Ei ole mõtet ehitada elamispindu väikelinna ja arvata, et see on lahendus. Et ehitame korterid, siis tulevad inimesed. Need korterid on olemas! Inimesed lähevad ära, sest neil pole kuskil töötada, mitte elada. Pole veel kuulnud, et korterite juurdeehitamine looks juurde püsivaid töökohti,” ütleb Sooman.
Kinnisvaraasjatundja toob näite kommunistlikust Hiinast, kus kunagi ehitati linnad üles ja kutsuti inimesed maalt sinna elama. “Aga neil polnud seal muhvigi teha. Nüüd on tühjad linnad,” märgib ta.
Arco Vara Tallinna osakonna juhi Daniel-Aleksander Chasani arusaam ühtib eraettevõtluses töötavate kolleegide omaga ja on vastupidine riigi palgal olevate ministrite omaga.
“Leian, et tuleb pakkuda uutele inimestele väljakutset ja tööd,” ütleb Chasan. “Kortermaja odavama üürihinna pärast nad sinna elama ei lähe. Korterid on seal juba niigi soodsad. Noored tahavad tööd ja õppida, arenemisvõimalust. Kui seda seal piirkonnas pole, siis nad sinna elama ei lähe.”
Chasan ütleb, et pigem on vaja rohkem ettevõtjaid, kes tööd pakuvad ja siis tulevad ka inimesed. Piirkond hakkab elama ja elu läheb loogilist rada pidi paremaks. “Aga see on nagu nõukogudeaegne inimeste sundasustamine,” iseloomustab ta valitsuse plaani.
Seda, miks eraettevõtjad üürimaju ei ehita, loe juba homsest Maalehest!
