Vene sõjaväebaasid tõid elektri, kino ja südamevalu
1939. aasta 28. septembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise leping, mille kohaselt kindlustas Eesti NSV Liidule õiguse Saaremaal omada baase meresõjalaevastikule ja mõned aerodroomid lennuväele rendi õigusel sobiva hinnaga.
Punaarmee sissetulek Saaremaale algas 18. oktoobril üle Suure väina Kuivastu kaudu. Väekolonne julgestasid Kaitseliit, sõjavägi ja politsei.
Baaside rajamine tähendas esimeses järjekorras mitmete pakiliste olmeküsimuste, sealhulgas venelaste majutamise lahendamist. 20. oktoobril lahkus Roomassaarest aurik Adler 310 baltisakslasega pardal, kes Hitleri kutse peale Saksamaale siirdusid. Nende majad ja korterid said kohe eluasemeteks punaväelastele ja nende pereliikmetele.
Baaside asukate paigutamine kujunes aga saarlastele päris raskeks probleemiks, mis puudutas ligemale 1200 talu, elumaja või muud hoonet. Ligi kolm- ja poolsada peret olid sunnitud suisa oma kodudest ümber asuma.
Loe pikemalt Saarte Häälest.