„Väikeste ja keskmise suurusega piimafarmide toetuste suurendamine aitab säilitada maapiirkondades väikeettevõtlust. See on ülioluline maapiirkondades töökohtade ja asustuse hoidmisel,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Muudatuse tulemusena hakkavad üle 90% piimakarjadest saama praegusest suuremat toetust.“

2017. aastast tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni. 101–400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta. 31.12.2015 referentsi järgi puudutab toetus 96% Eesti piimakarjadest.

Kui praegu makstakse täiendavat toetust kuni 100 piimalehmaga farmidele aastas kokku 2,024 miljonit eurot, siis koos väikekarjade toetuse suurendamise ja keskmise suurusega karjadele toetusskeemi käivitamisega maksab toetusskeem aastas kokku 5,598 miljonit eurot.

Ministri sõnul teadvustab ministeerium kogu piimandussektori keerulist olukorda ja seetõttu otsitakse võimalusi erinevate toetusinstrumentide raames. „Oleme piimandussektoris ette näinud suurprojekti meetme, mille kaudu peaks paranema tootjate turujõud. Likviidsusprobleemide leevendamiseks otsime võimalusi, et erakorralisest toetusest saaks osa kogu piimandussektor,“ sõnas minister.

Maaeluminister rõhutas, et tootmiskohustusega otsetoetuste muudatusi ei tohi segi ajada juulis tutvustatud Euroopa Komisjoni kriisipaketiga, mille järgi plaanitakse Eesti põllumajandussektorit toetada erakorraliselt 8,08 miljoni euroga. „Sellele lisandub järgmise aasta riigieelarvesse planeeritud 4,6 miljonit eurot, samuti otsitakse täiendavaid vahendeid tänavuses riigieelarves,“ lisas Kruuse.
Toetused piimatootjatele
  • Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eestis maaelu- ja põllumajandustoetusi kokku ligi 2 miljardit eurot.
  • Maaeluministeerium esitles kavandatavaid muudatusi põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu 8. juuni istungil põllumajandussektori esindusorganisatsioonidele. Algse ettepaneku järgi oleks täiendavat toetust makstud kõikidele piimakarjakasvatajatele, kuid see ei leidnud sektori esindusorganisatsioonide poolt toetust. Ettepaneku järgi oleks tootmiskohustusega seotud toetuste eelarve olnud 9,7 miljonit eurot aastas, mille puhul oleks kuni 100-pealistele karjadele saanud maksta toetust 150 eurot piimalehma kohta ja üle 100-pealistele karjadele 90 eurot piimalehma kohta. Selle ettepaneku korral oleks otsetoetused kasvanud 2017. aasta 120 €/ha tasemelt 160 €/ha tasemeni 2020. aastaks.
  • Liikmesriikidel on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste puhul õigus kasutada kuni 8% eelarvest raskustesse sattunud sektoris tegutsevate ettevõtjate toetamiseks.
  • Toetuse referentsiks on 31.12.2015 PRIA põllumajandusloomade registri seis, mille järgi oli Eestis 2068 karjas piimalehmi 90 539. Kuni 100 loomaga oli 1883 karja (kokku 16 820 looma) ning 101–400 loomaga 111 karja (kokku 22 336 looma). Toetust makstakse toetuse taotlemise hetkel karjas olevate loomade järgi.
  • • PRIA põllumajandusloomade registri andmetel on aastatel 2009–2015 karjade suurusgruppides 1–100 ning 101–400 piimalehma toimunud oluline loomade arvu vähenemine, vastavalt 23,6% ja 21%.
  • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste rakendamise reeglid näevad ette võimaluse rahastamisperioodi alguses tehtud otsused üks kord perioodi 2014–2020 jooksul ümber vaadata. Muudatusest teatakse Euroopa Komisjonile 2016. aasta 1. augustiks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena