Täiesti juhuslikult, vahetuid kontakte mul seal polnud. Muidu on tüüpiline, et kui doktorandid lõpetavad, on neil välismaa uurimisasutustes mingid kontaktid ja minnakse sinna järeldoktorantuuri. Ise plaanisin postdoktorantuuri Soomes, kuid mu taotlust teadustoetuse saamiseks Eestis ei rahuldatud ja olin seeüle väga pettunud.

Siis üks mu doktoritöö juhendajaist märkas töökuulutust, kus Suurbritannia ilmateenistus Met Office vajas teadlast, kes hakkaks nende välgudetektorite süsteemi arendama. Kandideerisin ja novembrist 2014 olengi seal ilmavaatluste osakonnas välgu uurimise ja detekteerimise ehk registreerimise teadlane. Eesmärk on muuta olemasolevat välgudetektorite võrgustikku paremaks, efektiivsemaks. Lisaks esindan sel alal ka ilmateenistust rahvusvahelisel tasandil.

Mul oli väga palju õnne, sest sageli inimesed üritavad paljusid kordi erinevatele kohtadele kandideerida, ja kui siis saavad, pole see sageli veel ka täpselt see töö, mida teha tahavad.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!