Kui Maaleht kõigi kolmega paari nädala eest vestles, olid paljud otsad veel lahtised ja mehed polnud ka päris kindlad, kas volikogu neid taas valib. Nüüd on otsused tehtud.

Kui näiteks Kernu vallas polnud augustis veel ükski kandidaat nägi näidanud, siis nüüdseks on koht kaardistatud. Sealne valimiskogu liige Kuldar Paju ütles, et on nii kohal käidud, kui helistatud.

“Üsna üle vindi on see asi,” arvas ta. “Sellega nagunii midagi ei muuda.”

Kernus korraldas volikogu hääletuse, igaüks kirjutas paberile oma eelistuse (Jõks ja Kaljurand said võrdselt hääli) ning sellest Paju presidenti valides lähtubki.

“Ma ei usu, et valimiskogu liikmed hakkavad tühje sedeleid kasti laskma. Kõige hullem oleks see, kui me ei suudaks presidenti valida, see oleks tõesti ikka … siis me ei väärigi presidenti,” lausus Paju.

Ta tunnistas, et selline võimalus on iga päevaga üha enam õhtus ja taunis parteide suutmatust kokkuleppeid teha. “Sellist olukorda pole varem olnud,” lausus Paju. “On kaks võimalust, kas on kõik väga head või siis väga halvad. Seda viimast ma ei usu, igaühel on ikkagi oma väärtused.”

Kuldar Paju lisas ka, et praeguseks on kampaania jõudnud nii kaugele, et hakkab tüütama ning teisipäeval õnnestus ühel kandidaadil olla nähtav ja kuuldav korraga kolmes kanalis. “Ta võib tore olla, aga seda saab lõpuks liiga palju,” sõnas Paju.

Samuti kolmel korral presidenti valinud Albu valla volikogu esimees Jüri Kommusaar lausus paari nädala eest Maalehega rääkides, et tekkinud olukord on tema jaoks üsna loogiline ja midagi üllatavat selles pole.

Suuri kirgi tema hinnangul aga õhus pole, sest kandidaadid on üsna ühetaolised. “Sellist vastandumist, nagu oli näiteks Rüütli ja Meri vahel, ei ole,” tõi ta välja. Eelmise nädala lõpus ta oma valikut kohalikule ajalehele Järva Teataja veel täpsustada ei soovinud.

Kolmas staažikas valimiskogus osaleja, Aare Kallas Laheda vallast ütles, et kõige õigem oleks, kui presidendi valiks rahvas otse.

“Kui kardetakse, et inimesed lasevad end lubadustest petta, siis täpselt sama teevad ju ka parteid, kes räägivad väga ilusasti, annavad lubadusi ja pärast teevad ikkagi midagi muud,” arvas ta. Kallas lisas, et praegu volikogul selget eelistust (nagu ka välistust) tekkinud ei ole.

Maale jõudnud kandidaatide kohta märkis Kallas, et kõik on väga hästi valmistunud ja näiteks haldusreformi osas tavaliselt kohaliku omavalitsusega sama meelt.

Jutud on üsna korduvad, lubatakse olla võimalikult sõltumatud ja inimeste eest seista. “Valimiskogus üllatusi ilmselt ei tule. Tahaks, et president suudetaks seal ära valida ega läheks tagasi Riigikokku. Valimiskogus valitud presidendi puhul peegeldub rahva suhtumine siiski kõige enam,” lootis ta.