Ma arvasin kohe, et president jääb ka valimiskogus valimata. Ja jäigi valimata.

Varem on ikkagi suudetud president ära valida. Tegelikult oli väga õnnetu tähtede seis selles mõttes, et kahes suurparteis on tõsised lahkhelid – nii Reformierakonnas kui Keskerakonnas. See vajutas kogu protsessile väga tuntava pitseri.

Reformierakonnas vastandas üks seltskond end otseselt pealiinile ja läks avalikult teise kandidaadi taha. See oli Pentus-Rosimannuse ja Krossi liin, mida võimendas ka suur osa ajakirjandusest. Huvitav on, et avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et Marina Kaljurand juhib. Aga ilmselt ta siiski ei juhtinud, käis vaid tõsine mainekujundamine.

Keskerakonna lõhe tulenes suuresti ka sellest, et Mailis Repsil oli valimiskogus suur võimalus teise vooru pääseda, kuid kümmekond häält oli valimiskogu esimeses voorus kadunud ning kahtlustamised ja vastastikused süüdistused võtsid hoogu. Garantiikirjadele lisandus veel üks tüli põhjus.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!