Laaditakse nii trümmi kui konteinerisse

Eesti suurimal vilja eksportijal Baltic Agrol on laetud seitse laeva, ent tootejuhi Timo Sildvee sõnul on laevatamisperiood alles alguses.

„Mingi koguse oleme saanud müüa kõiki kultuure. Kuna söödanisu on kõige rohkem, siis seda on tänaseks ka kõige rohkem müüdud,“ ütleb Sildvee.

Muuga sadama transiidikeskuse tootmisdirektori asetäitja Mart Kangro ja Baltic Agro laevatusspetsialist Kaire Hein jälgivad, kuida kollane hernes konteinerisse laaditakse.
Baltic Agro on sellel aastal laadinud laevu Pärnu, Muuga, Kunda ja Sillamäe sadamatest. Kundas laaditi viimati söödanisu laeva, mis peaks minema Saksamaale. Sildvee sõnul müüakse enamikku kultuure Euroopa Liidu siseselt. Hernes saadetakse aga Indiasse ja selle laadimine Muugal Praegu käib.

Scandagra tootejuhi Marge Pähkli sõnul on nemad teele saatnud kaks nisulaeva - 15 tuhande tonnine ja seitsme tuhande tonnine, kohe läheb veel 4000 tonnine nisulaev. Praegu on teada, et tehakse ka kolm herne laeva, samuti lähevad Riiast teele maheoa, maheherne ja maherukki laevad.

„Nisu on liikunud Inglismaale ja Iirimaa, hernes läheb Indiasse. Maheoa ja maheherne laevad liiguvad Inglismaale. Maherukki laev läheb Taani söödatehasesse. Maheodra ja mahenisu laevatame Rootsi,“ loetleb Pähkel viljaekspordi sihtriike.

Scandagra saadab laevu välja peamiselt Paldiskist, aga ka Riiast. Väiksemaid laevu tehakse Bekkerist, Pärnust ja Kundast.

Pähkel kiidab Eesti sadamaid: „Kõik on üldiselt väga paindlikud ja kiired. Laevad laaditakse kõikides sadamates isegi kiiremas tempos kui ekspordileping ette näeb!“

Eestivili AS on kokku eksportinud tänavu 50 000 tonni vilja. Osaletud on herne, maherukki, toidunisu, söödanisu ja odra laevade täimisel.

Põllumeeste Ühitu Kevili tegevjuht Meelis Annus selgitab, et majanduslikult on mõistlik teha teiste kaupmeestega koostööd ja vilja müüa suuremasse laeva. „Kevili ja Baltic Agro koguvad Sillamäe sadamasse vilja, seetõttu oleme suure laeva tegemises nendega kokku leppinud. Muuga sadamas oleme juba mitu aastat teinud koostööd,“ ütleb Annus.

Sadamate osas eelistab Kevili neid kohti, kuhu vilja on logistikakulude tõttu kõige soodsam viia. „Kunda on meie Roodevälja terminalile kõige lähemal, seega alla kümne tuhande tonniste laevade korral on ta paremas positsioonis kui teised sadamad,“ märgib Annus.
 Kõigepealt toob auto vilja sadamasse kohale.
 Kopp võtab hunnikust herneid ja hakkab neid kolusse vedama
Teo abiga laaditakse vili konteinerisse.
Uus konteienrveok soetati Muuga sadama transiidikeskusse selleks hooajaks ja see virnastab täidtud konteinerid õue laeva ootama.

Kui varem on vilja laaditud autodelt otse laeva, mis tähendas tipphooajal pikki järjekordi, siis tänavu kasutatakse ka Muuga sadama transiidikeskust. Sinna muretseti kevadel mahuti ja viljatigu konteinerite laadimiseks. Konteinereid saab teha kas siis, kui laeva parajasti sadamas ootamas pole.

„Varem sai viljaekspordiks kasutada vaid Muuga sadama viljaterminali. Siis oli tipphooajal täitsa hullumaja – hommikul oli sada autot värava taga,“ räägib Muuga sadama transiidikeskuse tootmisdirektori asetäitja Mart Kangro.
Tänavu kasutavad viljakaupmehed esimest korda Muuga sadama transiidikeskust. Konteiner laaditakse vilja täis ning see jääb ootama laeva saabumist.

Transiidikeskuses laaditi aga juba eelmisel nädalal kollase herne konteinerid täis, mis siis täna laevale tõstetakse. Pragu täidetakse konteinereid aga juba järgmise laeva jaoks.

Vilja vähe ja hinda vähe

Eesti viljasaak oli sellel aastal on päris kehv. Statistikaameti saagiprognoos on kõigest 1,27 miljonit tonni. Eelmisel aastal oli see number 1,82 miljonit tonni. Eriti suur kukkumine on rapsi osas - 196 tuhandelt tonnilt 117 tuhandele.

Nagu selgitab Marge Pähkel, on pilt maailmas aga hoopis vastupidine: viljasaak oli hea ja hinnad võrreldes eelmiste aastatega madalamad.

„Kui selle aasta söödaviljade kõrgemad tasemed on olnud 150 euro juures, siis eelmisel aastal olid need 20 eurot kõrgemad, 170 eurot sadamates,“ ütleb Pähkel.

Toidunisu hinnad on tema teada Baltikumi siseturul sel aastal samal tasemel või siis kõrgemad, kuna toidunisu tuli Baltikumis vähem.

Kollase herne superhindade aeg sai suvel otsa. Hinnad on maailmaturul kukkunud 40 eurot. 255eurosest tonnihinnast on saanud 220 eurot sadamates.
Marge Pähkel

Rapsi hind on sellel aastal kõrgem kui eelmisel ja võib eeldada, et see tõuseb veel. 2015. aasta juulis küündis rapsi hind 380 euroni tonnist, ent sel aastal on juba praegu kõrgemad tasemed olnud 365 euro ringis.

Söödaoa hind on püsinud samal tasemel mis eelmisel aastal, 150 eurot tarnituna sadamasse. Kuid kui kvaliteet on hea,võib hind jõuda ka 190 juude.

Muuga sadamat kasutavad mitmed Eesti viljakauplejad, kaasa arvatud Scandagra. Pildil vilja tootejuht Marge Pähkel
„Kollase herne superhindade aeg sai aga suvel otsa,“ möönab Pähkel. „Hinnad on maailmaturul kukkunud 40 eurot. 255eurosest tonnihinnast on saanud 220 eurot sadamates."

Tugevasti on Pähkli teada aga tõusnud mahevilja hinnad, olenevalt kultuurist 10-70 eurot tonni eest. Mahenisu ja maheodra hinnad on ca 200 eur ringis, mahekaer 250-275 eur olenevalt kvaliteedist. Erandiks on siin mahe speltanisu, mille hind on dramaatiliselt kukkunud (160 eurot tonn), põhjuseks ületootmine Euroopas.

Sama kinnitab ka Meeli Annus. „Suurematel teravilja eksportivatel maadel on taas olnud head saagid ja kaupa turul palju,“ ütleb ta. „Vilja hinnad on eelmise aastaga võrreldes madalamad, lisaks on Eestis nisu kvaliteet madal ja enamus läheb söödaks. Söödanisu on keskmiselt 20 eurot tonni kohta odavam kui toidunisu.“

Annuse sõnul võib rahul olla rapsi hinnaga, nõudlus on suur ja hind tõusuteel. Kahjuks hävinesid aga Eestis paljud talirapsi põllud, kasvuperioodi ilm oli ebasoodne, putukate kahjustused suured ning talirapsi koristusaeg vihmane. „See kõik on tinginud madalad saagikused ja suured lisakulud söövad heast rapsihinnast tuleneva tulu,“ ütleb Annus.

Kas loetud artikkel vastas Teie ootustele?
Ei ole üldse rahul Olen väga rahul