Meedia, olümpia ja turuplats

Olen vist kerge sotsiaalse puudega hälvik, kes tõrgub massiüritustest osa võtmast. Võib-olla on see mingi agorafoobia staadium, mille all kannatavat 2,2% USA rahvastikust.

Agoraa oli vanas Kreekas turuplats ja selle võõrsõna eestikeelne vaste võiks olla siis “turuplatsikartus”. Tõlgendan seda siiski laiemalt. Pigem on see loomuomane tõrksus igasuguste kampaaniate, avalikes ruumides tegutsevate müügipakkujate ja muidu mõttetult mürarikaste ürituste suhtes. Tegelikult ongi meedia see kaasaja agoraa, kus käib nii vilgas kauplemine kui ka uudiste ja arvamuste vahetamine. Ning just meedia, telepildi vahendusel saame kaugelviibijatena osa suurtest ja muu hulgas ka rahvuslikult oluliseks peetavatest suurtest vaatemängudest, olgu nendeks siis laulupidu, Eurovisioon või olümpiamängud. Võib muidugi ka küsida, mis siis tänapäeval vaatemäng ei ole – kui Hollywoodi märul seda kahtlemata on, siis kas ka seda matkiv ISISe propagandavideo või isegi Süüria sõda?