Tuleks lundki, saaks süldikeeduks vett!

Jõulueelsel nädalal on Kurkse sadam jääs ja Pakrile saab Paldiskist, kus meri sügavam ega jäätu nii lihtsalt. Laine on poolteist meetrit, tuul kogub mühinal hoogu. Pakri saared on Paldiski linnast kiviga visata, ent inimesed elavad seal nagu maailma otsas. Liiniliiklust pole ja posti saavad kätte siis, kui kellelgi Kurkse sadamasse asja või kui ilm laseb sõidu ära teha. Väike-Pakri saarel elab aasta ringi viis inimest, Suur-Pakril põdrad, rebased ja veised. Aja jooksul on nähtud tulijaid ja minejaid, vaikusest ja rahust räägivad algul kõik, aga mugavusteta elu valivad vähesed. Näiteks tänavu sügisel vajus veetase nii maha, et kaevud jäid puha kuivaks. Pakrilased kartsid, et peavad hakkama talvel süldikeeduks lund sulatama, ja kui seda ka ei tule, siis mandrilt vett tooma.