Heldur Jõgioja – mees, kes kuidagi ei mahtunud kallaste vahele

Heldur Jõgioja pühendas hulga laule emale, kellest ta juba pisikese poisina ilma jäi. Näiteks ülipopulaarseks saanud “Väikses aias” on sõnad: “Seal väikses aias mind ootab mu ema, ta istub pingil seal kastani all.” Heli Lääts meenutab, et on Heldur Jõgioja mõnusat valssi “Väike aed” laulnud väga palju aastaid – küll pensionäridele, küll noortele – ja alati on rahvas teisest taktist alates kaasa laulnud. “Tõeline rahva sekka läinud laul,” rõhutab Heli Lääts. “Sellest ei jäänud palju maha “Üks täht, üks laul” Sirje Kure esituses: “Üks täht, üks täht mind saatmas eluteel. Mind lapsest saadik hoiab ta...”.” Emale pühendatud ja armastuslaulude kõrval oli Heldur Jõgioja loomingus kindel koht ka lauludel Eestimaa põldudest ja austusest rukkileiva vastu.