Gripivaktsiin toimib vaid siis, kui vaktsiinisüst on tehtud õigel ajal. Millal on õige aeg?
(1)Gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu kokkupuutel nakatunud inimesega: aevastades, köhides, käteldes, kuid samuti esemete-pindade kaudu. Riskirühma kuuluvad vanemaealised, kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, hooldekodude elanikud, rasedad, immuunpuudulikkusega või immuunsupressiivset ravi saavad inimesed, tervishoiutöötajad.
Nakatunud inimene ohustab teisi päev enne sümptomite tekkimist ning püsib nakkusohtlikuna kuni seitse päeva, väikelapsed kuni 21 päeva.
Kõige tõhusam ja odavam kaitse
Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerida võivad ennast lasta kõik soovijad alates kuuendast elukuust.
Gripivaktsiine on turul kahte tüüpi: 3-valentne vaktsiin ning uus 4-valentne vaktsiin, mis annab esimesega võrreldes täiendava kaitse. Nagu igal ravimil, võib ka vaktsiinidel esineda kõrvalmõjusid, kuid vaktsineerimisest saadud kasu kaalub oluliselt üles nende tekkimise riski. Erandlikud on olukorrad, kus vaktsiinist tingitud tõsiste kõrvaltoimete tekkeks on põhjendatud risk ning sellisel juhul vaktsineerimist ei tehta.
Märka haigestumise sümptomeid
Gripi sümptomiteks on haiguse äkiline algus. Haigestunud inimesel tekib kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad köha, peavalu, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused. Paljudel juhtudel võivad kaasneda mitmed tüsistused, nagu ninakõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.
Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Allikas: sotsiaalministeeriumi blogi