SUUR GALERII | Maaleht käis Vietnamis drooniga ujuvturul
Mekongi deltas keskkonnateemadel lugusid tehes vaatas Ivar Soopan droonikaameraga üle, kuidas käib kauplemine rohkem kui miljoni elanikuga Can Tho linna lähistel asuvail ujuvatel turgudel.
Tõenäoliselt pole maailmas teist jõge, millel oleks selle ääres elavatele inimestele nii suurt tähtsust kui sellel on Mekongil. Võib liialdamata öelda, et jõgi hingab koos inimestega.
Kui vesi tõuseb, mõjutab see delta elanikke. Elu muutub ja üleujutuse ajal toimetavad inimesed teiste asjade kallal kui seda tehakse kuival perioodil. On teised tööd — liikumisteed ja -võimalused muutuvad, harida tuleb teisi põllukultuure.
Kui vesi alaneb, algavad uued tegemised. Osa inimesi hakkavad põldudele toituma ujunud kalu püüdma.
Mitte igal pool pole see nii. Mekongi alamjooksul, ka delta keskel Can Tho piirkonnas, ei näe peaaegu ühtegi õngega kalameest. See on veider.
Vaid mõne euro suuruse päevasissetulekuga piirkonnas peaks jõe ääres elavatel vaestel inimestel olema lihtne püüda kala toiduks või müügiks, aga seda ei tehta. Siin-seal on jõe ääres küll üles seatud püünised, aga tiheda asustuse tõttu jätkub seda ruumi kalda ääres vähestele.
Seega — kus on kalamehed?
„Kui lähed ülesvoolu, siis üleujutuse ajal näeb palju kalamehi,“ selgitas Can Tho ülikooli Mekongi delta arengu-uuringute instituudi direktori asetäitja, professor Dang Kieu Nhan. “Nad püüavad kala põldudelt. See on seal tavaline, aga siin mitte.”
Dang Kieu Nhani sõnul on delta ülemises osas üleujutusalad väga produktiivsed, mis tähendab, et Mekongi vesi jõuab kaugele riisiväljadele, kuhu jõuavad ka jões elavad kalad. Osa looduslikest kaladest püütakse kinni võrkude ja püünistega, et sel moel täiendada kalakasvatusbasseinide noorte kalade varu. Osa kala püüavad kinni inimesed enda söögiks.
Ehk siis kala jääb ülespoole kinni ja allpool elavatele kalameestele ei jäägi midagi püüda.
“Palju kala jääb sinna ja paljude inimeste toimetulek sõltub (seal) kalapüügist. Seega üleval deltas näeb neid (kalamehi) tavaliselt rohkem, siin vähem,” rääkis Dang Kieu Nhan.
See on ka põhjus, miks Can Tho ujuvturgudel müüakse paatides peamiselt puu- ja juurvilju.
Drooniga õhku tõustes ja lähipiirkonda kõrgustest vaadates on näha, et ümbruses on peamiselt puuviljaajad. Siin riisivälju pole, neid leiab küll paarikümne kilomeetri raadiuses, aga mitte siit, kus meie oleme.
40 500 ruutmeetri suurusel alal laiuv Mekongi delta maismaa, kus saab kasvatada riisi, puu- ja juurvilju ning akvakultuure, koosneb peamiselt ainult jõe setetest, mis on peaaegu Eesti suurusele alale kuhjunud aastatuhandete jooksul. Kuna maismaa on madal, on jõgi uuristanud endale aegade jooksul palju eri sänge, mis on pidevalt asukohta muutnud.
Nüüd on deltas ligi 20 miljoni elanikuga asustus ning jõgi, väiksed harujõed ja kanalid voolavad enam-vähem kindlas sängis. Kaldaääred on kindlustatud.
Kuid mitte kõikjal. Vesi neelab järjekindlalt uusi maismaapindu, kus kallastelt on kadunud mangroovimets või kuhu pole ehitatud kindlustusi. See tähendab, et eluruumi jääb maismaal vähemaks.
Delta on üks väheseid piirkondi Vietnamis, kus elanike juurdekasv on väga väike. Seda peamiselt migratsiooni tõttu — elanikud lahkuvad mujale. Aastail 2005–2011 suurenes regiooni elanike arv vaid 471 600 inimese võrra. Samas ainuüksi 2011. aastal lahkus sealt 166 400 inimest.
Elanike juurdekasv oli deltas aastail 2008-2011 vaid 0,3-0,5 %, samas kui naabruses, kagupoolsetel aladel oli see üle 2 protsendi. Jõe ümbruse piirkonnas on ka madal sündide arv. See oli 2010-2011 keskmiselt ainult 1,8 last naise kohta. Veel 2005. aastal oli see näitaja keskmiselt 2.
Seega elu deltas muutub ja muudab seda jõgi ning selle käitumine. Keskkond tähendab deltas otseselt ka inimeste elukeskkonda, mitte ainult loodust. Kui jõe harjumuspärane pulseeriv rütm muutub, tunnevad seda inimesed ning peavad kohanduma või halvemal juhul piirkonnast lahkuma.
Järgneva kümmekonna päeva jooksul saab sel teemal Maalehe veebist lugeda mitut artiklit ja vaadata videosid, kuidas Mekongi delta muutub ja mis sellega kaasneb. Juba ilmunud lugusid saab Maalehest vaadata siit, siit ja siit, Eesti Päevalehest siit.
