Viis tõhusat tervisenippi tuntud inimestelt

Talv on viirushaiguste poolest rikas hooaeg. Viiruste levikut pole meil võimalik peatada, küll aga on meie võimuses neisse nakatumist vältida. Näiteks kasutades neid viie tuntud inimese tervisenippe.

Teadmamees Gunnar Aarma:

„Soovitan asendada köögis praepanni mahlapressiga. Kui on tahtmine oma enesetunnet tõesti parandada, tuleb vähem süüa. Ärge kiirustage! Närige toitu põhjalikult!

Ühe eine ajal ärge sööge palju erinevaid toiduaineid!

Nautige oma söömaaega! Ärge laske oma einet piinlike vahejuhtumite ja ebasõbralike kõnelustega rikkuda! Sõbralik nägu, ilusasti kaetud laud, kena väljavaade või hea pilt seinal – kõik see soodustab tervislikku seedimist.

Ei tohi ka unustada, et me vajame õigeks seedimiseks küllaldaselt hapnikku. Ärge unustage hingamist!“

Nuustaku Pruulikoda OÜ asutaja, endine tippsuusataja Peeter Kümmel:

„Parim kaitse talvele vastu minnes on mitmekülgne toitumine. Toidulisandid tulevad kõne alla, kui oled teinud vereanalüüsi ja teed valiku andmetele toetudes, mida sinu organism tegelikult vajab.

Inimene on vormis, kui ta on kehaliselt aktiivne rohkem kui 3 x 60 minutit nädalas, sööb korrapäraselt ja mitmekülgselt, puhkab piisavalt (s.h. magab vähemalt 9 tundi), ei suitseta ja hoiab alkoholi tarbimise madala, parem kui ei tarbi üldse. Nii lihtne see ongi!“

ALLERGOLOOG-IMMUNOLOOG KRISTA RESS:

Parim moodus tagamaks tervet ja hästitoimivat immuunsüsteemi on tervislikud eluviisid. Kogu meie organism, ka immuunsüsteem, töötab paremini, kui me toitume täisväärtuslikult ja tasakaalustatult, tegeleme regulaarselt füüsilise treeninguga, tagame vajaliku ööune, ei kuritarvita alkoholi ega suitseta.

Mõõdukas regulaarne füüsiline koormus mõjub üldse tervisele hästi – parandab südame-veresoonkonna tööd, hoiab vererõhku madalamana, aitab kontrollida kehakaalu ning vähendab stressi.

Pidev ülekoormus ja stress mõjuvad laastavalt ka immuunsüsteemile ning seetõttu võib suureneda haigustele vastuvõtlikkus. Kindlasti on väga oluline tagada regulaarne ja piisavalt pikk ööuni – täiskasvanutel 7-9 tundi, lastel rohkemgi.

Ära ei tohi unustada mitmekülgset toitumist. Enamasti jälgime suhteliselt hoolsalt laste toitumist, kuid vanemaealistel kipub toidulaud sageli ühekülgseks jääma ja süüakse tihti ka vähem. Seetõttu võib tekkida mõnede toitainete pidev puudujääk ja see omakorda võib suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele.

Immuunsüsteemi toimimist ja haigustele vastuvõtlikkust mõjutavad kõige sagedamini tsink, seleen, raud, foolhape, vitamiinid A, C, E ja D.

Allikas: Maaleht

Maaleht

Karikaturist Hugo Hiibus:

„Ma püüan mitte vihastada. See on organismile suur koormus ja võib infarktini viia. Kas teadsite, et vihastamine võtab elueast ka viis aastat maha?“

Sestap ei kuluta meister aega tühjale-tähjale, vaid keskendub sellele, mis pakub rõõmu ja lusti.

Näitleja Helgi Sallo:

„Minu retsept kõlab – kõik otsad olgu soojas! Külma ilmaga olgu müts alati peas, sall kaelas, saapad jalas, kindad käes. Olen seda soovitust järginud ja pean ütlema, et midagi eriti hullu pole mu häälega juhtunud.

Organismi üldtugevdamist silmas pidades olen astelpajuusku. Võtan igal hommikul sügavkülmast supilusikatäie marju.“

PEREARST ANNELI TALVIK:

Kui käed-jalad saavad külma, ahenevad veresooned reflektoorselt ja see halvendab ülemiste hingamisteede verevarustust. Tekib soodus keskkond viiruse arenguks ning selle tagajärjeks on nohu, köha ja kurguvalu.

Pikaajaline külmetamine põhjustab ka lihaspingeid. Seljalihaste pinge aga viib kroonilise lihasvaluni nimmepiirkonnas.

Ent eriti otseselt mõjutab organismi jahtumist mütsita käimine. Pead varustavad verega paljud suured veresooned ning külmetamine ahendab neid ning verevool väheneb. Kui veresooned ahenevad, on platsis ka peavalu. Et peas on väga palju pindmisi närve, mis üldse külma ei talu, on suur oht saada krooniline peavalu ja närvipõletik. Külma ei kannata ka kesk- ja sisekõrv.

Miinuskraadidega talveilm kahjustab juukseidki. Juuksekarvasibul saab oma ainevahetuse verevarustuse kaudu ja kui külmetades veresooned ahenevad, on kehvem ka verevarustus ja ainevahetus. Juuksekarvasibul muutub nõrgaks. Seega võib just müts päästa tüdrukud õhukestest juustest ja poisid hilisemast kiilaspäisusest.

Allikas: Maaleht

Maaleht

Mitmekordne olümpiavõitja, endine tippsuusataja Kristina Šmigun-Vähi:

Kristina Šmigun-Vähilgi kujunesid (spordi)aastate jooksul välja oma võtted haiguste ennetamiseks.

„Põhiline tervendaja oli küüslauk. Toppisime viinapudeli ääretasa küüslauku täis ja lisasime ka tšillipipart. Sai nii vänge, et kork käis vurtsuga lahti. Rohi oli reisidel lapikus pudelis alati kaasas. Kohe kui keegi minu poole aevastas, võtsin lonksu ja pisikud olid hetkega tapetud. Haisesin muidugi kohutavalt, aga see pisiasi ei häirinud ühtki talisportlast. Kõik me ragistasime küüslauku mõlema suupoolega.“

Kahjuks ei tähendanud küüslaugu krõmpsutamine, et ta tõbedest täiesti pääsenud oleks.

Allikad: Tartu Suusaklubi, „Helgi Sallo. Helgib ja heliseb" (Hille Karm, AS Ajakirjade Kirjastus), Maaleht, Naisteleht, „Kristina“ (Jaan Martnson, Kristina Šmigun-Vähi, Menu Kirjastus).