Tartu külje alla planeeritav tselluloositehas võib põhjustada veekogude kinnikasvamise
Vetikate ja veetaimede vohamine toob aga sageli endaga kaasa hapniku puuduse ja veekvaliteedi halvenemise.
Eutrofeerumine kui inimese poolt põhjustatud veekogude vananemise kiirendamine on muutunud 21.sajandil globaalseks keskkonnaprobleemiks, mis hävitab veekogusid vaikselt, kuid pidurdamatult. See protsess on kahjulik ka inimese tervisele - sinivetikate vohamisel eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet.
„Veekogude eutrofeerumist võib pidada ka veekogude vananemiseks, nende arengu loomuliku protsessi osaks. Ent inimtegevus ei tohiks seda kiirendada ega sellele kaasa aidata. Sellega põhjustame nii veeliikide, nende elupaikade kui ka veetaimestiku hävimist. Elurikkus vees ei suuda inimtegevuse mõjul nii kiiresti muutuva olukorraga kohanduda ja hukkub. Seepärast peame mõju pidurdama ja vähendama,“ ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.
Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad veekogudesse põllumajandusliku hajureostusega või linnade, asulate ja tööstuse reoveega. Põletusseadmete heitgaasidest pärit fosfori- ja lämmastikuühendeid sadeneb veekogude pinnale ka õhust. Lämmastik ja fosfor satuvad veekogudesse ka looduslikult, kuid inimtegevus suurendab liigsete toitainete hulka tunduvalt.
Millest saab eutrofeerumine alguse? Esmalt ning sageli inimtegevuse mõjul satuvad reostus ja toitained vette, mis soodustavad vetikate ja taimede kiiret kasvu. Vetikad ja taimed kasutavad ära vees oleva hapniku, muudavad vee hägusaks ning päikesevalguse puudumine hakkab pidurdamine taimestiku kasvu. Suur hapnikupuudus põhjustab ka kalade hukkumist. Lõpuks saab aga ka veetaimedel ja vetikatel toit otsa ning ka need surevad.
Eestis on peamine toitainete allikas põllumajandus, kus kasutatakse liigselt väetisi, mis sisaldavad fosforit ja lämmastikku. Kuigi probleem on endiselt olemas, on võrreldes veel kümne aasta taguse ajaga olukord jõudsalt paranenud. Selle põhjuseks on reoveepuhastussüsteemid, mis eemaldavad reoveest suurema osa lämmastikust ja fosforist.
Läänemerel ilmnesid esimesed eutrofeerumisest põhjustatud merekeskkonna probleemid juba 1950.aastatel. Eutrofeerumise tagajärjel on tekkinud Läänemerre hapnikuvaesed ehk niinimetatud surnud tsoonid, mille levik on 115 aasta jooksul peaaegu kümnekordistunud. Täna on kogu Läänemeri eutrofeerumisest tingituna mõjutatud.