Vähikatk teeb jõevähi püügile Karujärves lõpu
„Vähikatk on meie jõevähi suurim vaenlane ning varude kahanemise peasüüdlane," nentis keskkonnaminister Siim Kiisler. "Vähk kui tõeline delikatess on hinnatud püügiobjekt. Vähipüügi populaarsust Karujärves näitab ka möödunud aasta, mil lunastati kõik püügiööpäevad. Nüüdne piirang pole kindlasti püügihuvilistele meeldiv uudis, kuid on hädavajalik, et meil ka tulevikus jõevähki jätkuks."
Saare maakonnas on jõevähipüük keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel.
Vähikatk jõudis Eestisse tõenäoliselt vähipüüdjate ja vähikaubanduse kaudu. Haigus on väga nakkav ning kandub edasi haigestunud vähkide, vee, vähi asustamise, kuivatamata püügivahendite jms kaudu. Ka võib vähikatk levida, kui loomad kannavad vähke või vett ühest veekogust teise. Euroopa vähiliikidele on katk surmav, Ameerika omad on haigusele immuunsemad.
Eestis on vähikatku puhanguid esinenud alates 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani. Hiljem on katkupuhangud olnud harvemad ja lokaalsemad.
Saaremaale jõudis vähikatk 2006. aastal, mil Põduste jões ja Pähkla kasvanduses põhjustas vähikatk jõevähkide massilise suremise.