Rahandusministeerium: Eestit ei ole võimalik rohkemate toetuste saamiseks kaheks piirkonnaks jagada
Kaul Nurm viitab Maalehe veebis teisipäeval ilmunud arvamusloos „Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks“ rahandusministeeriumi hinnangule, mille järgi võiks Eesti kaheks piirkonnaks jagamise tulemusel saada 700 miljonit eurot rohkem struktuurivahendeid.
Rahandusministeerium teatab, et paraku on see hinnang aegunud. Samuti soovib ministeerium tähelepanu juhtida ELi statistika kogumise määruste nõuetele piirkondade rahvaarvu kohta, millega autor ei ole arvestanud.
Ministeeriumi kommentaar:
Valitsusel on võimalus otsustada, kui palju ja milliseid Eesti piirkondi struktuurivahendite toel edendatakse. Eesti-sisene toetusvahendite jaotus on siseriiklik otsus ja seda on võimalik muuta ka ilma Eestit kaheks piirkonnaks tegemata. Järgmise, 2021–2027 perioodi struktuurivahendite planeerimise protsess seisab veel ees.
Euroopa Liidu statistikas kasutatava Euroopa piirkondade jaotuse (NUTS) eesmärk on eelkõige koguda ja avaldada statistikat võrreldava rahvaarvuga piirkondade kohta. NUTS piirkondade määratlemine on Euroopa Liidu tasandi otsus. Eesti jaotamine mitmeks NUTS2 piirkonnaks oleks vastuolus kehtivate reeglitega. Kaheks piirkonnaks jaotatuna ei täidaks Eesti rahvaarvu nõudeid.
Üldjuhul peaks NUTS2 piirkonnas olema minimaalselt 800 000 elanikku. Erandina võib mõne piirkonna rahvaarv olla küll väiksem, aga sellisel juhul peab üldjuhul riigi piirkondade rahvaarvu keskmine olema vähemalt 800 000. Eesti praegune rahvaarv ei võimalda seda reeglit täita. Taotleda Euroopa Liidu määrusega kehtestatud reeglite muutmist NUTS piirkondade kohta üksnes eesmärgiga saada rohkem toetusi oleks ebarealistlik ja Eesti mainele kahjulik.
Selleks, et Eestit käsitletaks ELi 2021. aastal algaval eelarveperioodi eurotoetuse arvutamisel kahe piirkonnana, oleks tulnud Eurostatile taotlus esitada 2013. aastal. Juhul kui valitsus otsustaks taotleda Eesti kaheks piirkonnaks jagamist, ei mõjutaks see 2021–2027 Euroopa Liidu eelarveperioodi struktuurivahendite jaotust, vaid alles 2028. aastal algava perioodi jaotust.
Igale riigile eraldatavate struktuurivahendite maksimaalne maht on piiratud niinimetatud struktuurivahendite laega, mida väljendatakse protsendina riigi SKPst. Ka sellisel juhul, kui Eesti moodustaks teoreetiliselt kaks piirkonda, mis reeglite alusel võimalik ei ole, oleksid Eesti vahendid järgmisel eelarveperioodil piiratud 1,55 protsendiga SKPst. Kaheks piirkonnaks jaotatud Eesti struktuurivahendite maht saaks olla 2021–2027 perioodi peale kokku maksimaalselt ligikaudu 100 miljonit eurot suurem kui ettepanekus, mille Euroopa Komisjon mais ja juunis esitas.
Eestile järgmisel perioodil eraldatav vahendite maht moodustab Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi ligikaudu 1,5 protsenti SKPst. Riikidele on kehtestatud piirmäärad, kui palju suhtena SKPst maksimaalselt kõigi riigi regioonide struktuurivahendite summa kokku võib maksimaalselt olla. Eestile ja teistele riikidele, kelle SKP elaniku kohta ostujõudu arvestades on rohkem kui 65 protsenti ELi keskmisest, kehtiks Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi järgmisel perioodil piirmäär 1,55 protsenti SKPst.
Struktuurivahendid on mõeldud majandusarengu taganttõukamiseks ja madalama elatustasemega piirkondade järeleaitamiseks. Euroopa Liidu eelarvest moodustavad struktuurivahendid ligikaudu kolmandiku ja Eesti saadavatest vahenditest Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi ligikaudu poole. Eesti majandus on arenenud kiiresti, mis tähendab edaspidi Eestile ka vähem struktuurivahendeid.
Suur osa struktuurivahendite toel Eestis tehtud taristuinvesteeringuid ja struktuurseid reforme on ühekordse iseloomuga ning neid ei ole vaja lähemas tulevikus samas mahus korrata. Siiski on Eesti valitsus seisukohal, et elatustaseme tõustes ei peaks toetuste vähenemine olema niivõrd järsk kui Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekus. Eesti esindajad eelarveraamistiku läbirääkimistel jätkavad tööd eesmärgiga tagada kiiresti arenenud piirkondadele sujuvam struktuurivahendite vähenemine.
Loos viidatud rahandusministeeriumi hinnang Eesti kaheks piirkonnaks jaotamise mõju kohta struktuurivahendite mahule (700 miljonit eurot) pärineb möödunud talvest ja on praeguseks aegunud, kuna see hinnang põhines 2014–2020 perioodi reeglitel. Euroopa Komisjon esitas oma detailsed ettepanekud 2021–2027 eelarveraamistiku kohta tänavu mais ja juunis, ootuspäraselt toetuste andmise reeglid muutusid võrreldes praeguse perioodiga. Läbirääkimised lähtuvad Euroopa Komisjoni ettepanekust. 2021–2027 eelarveraamistiku kehtestamiseks on vaja Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide ühehäälset nõusolekut. Seetõttu on väga tõenäoline, et toimub veel rahastuse tingimuste muutusi läbirääkimiste käigus.
Samal teemal saab lugeda rahandusministeeriumi blogist.
