HAIS RIIGIKOGUSSE | Kohtla-Järve elanike haisuprobleem jõuab Toompeale
Läinud reedel, 3. augustil kirjutas Maaleht, et Kohtla-Järve elanikud nõuavad avaliku kirjaga Riigikogu sekkumist linna haisuprobeemi lahendamisse. Ainuüksi juuni jooksul sai Keskkonnainspektsioon põlevkivilinnast kogunisti 144 teadet haisu kohta. Maalehe kirjatöö kandis pealkirja „PÕLEVKIVILINNA RAHVAS HÜÜAB APPI | Laske meil hingata!” Petitsiooni enese tekstiga saab tutvuda siin.
Teemat on üleriigiliselt käsitlenud ka Põhjaranniku peatoimetaja ja Vikerraadio päevakommntaaride üks autoreist Erik Gamzejev. Ta mõtetavalduse pealkirjaks oli „Ükskõiksuse rõve hais”.
Hetkeseisuga on põlevkivilinna rahva mure saanud tähelepanu niivõrd, et rahvaalgatuse veebis on kohtlajärvelaste appihüüet oma allkirjaga toetanud juba 819 inimest. „Paberil on hetkeseisuga 130 allkirja,” lisas avaliku appihüüde autor Olga Kurdovskaja. „On selge, et augusti lõpuks saame kokku 1000,” lisas ta.
1000 allkirja on vaja, et suunata appihüüe Riigikogu menetlusse. Nimelt uuendati Rahvakogu ettepanekute tulemusel 2014. aasta kevadel Riigikogu töö- ja kodukorra seadust, mille kohaselt Riigikogu peab menetlema vähemalt 1000 allkirjaga pöördumist, mis on tehtud kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks.
Mis edasi järgneb? Selgitab Riigikogu pressinõunik Kristi Sobak.
„Kui kollektiivse pöördumise allkirjad on koos ja Riigikogule edastatud, siis kõigepealt kontrollitakse, kas pöördumine vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Selle alusel otsustab Riigikogu juhatus 30 päeva jooksul pöördumise menetlusse võtmise.
Juhul kui pöördumine võetakse menetlusse, siis edastatakse see arutamiseks ühele Riigikogu komisjonidest. Komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul ja teeb otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul (menetlusse võtmisest arvates). Pöördumisel märgitud kontaktisik või tema esindaja kutsutakse komisjoni istungile pöördumist selgitama. Seejärel võib komisjon esitatud ettepanekuga osaliselt või täielikult nõustuda või siis mitte nõustuda. Igal juhul teavitab komisjon oma seisukohast pöördumisel märgitud kontaktisikut või –isikuid.
Komisjon võib pöördumise põhjal:
• algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;
• korraldada avaliku istungi;
• edastada ettepaneku pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;
• edastada ettepaneku Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks;
• esitatud ettepaneku tagasi lükata või
• lahendada pöördumises püstitatud probleemi muul viisil.”
