Sindis koostatakse arengukava
Sindi arengukava koostamisega seonduvatele küsimustele vastab Imbi Lepik-Martinson.
Palun, et tutvustaksite end veidi lähemalt.
Imbi Lepik-Martinson: Olen Sindi arengukava koordinaator. Töötan erakonsultandina ja nõustan omavalitsusi arengukavade ja projektitaotluste koostamisel. Arengukava koostamise kogemuse olen saanud Pärnu linna arenguteenistuses töötades ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses omavalitsusi nõustades.
24. augustil kogunes 30 inimest, kellega alustati Sindi linnale uue arengukava koostamist. Kes on täpsemalt need inimesed, kes on oma õlgadele võtnud tõsise töö tegemise.
Imbi Lepik-Martinson: Arengukava koostamiseks on loodud juhtgrupp ja kaks töögruppi: humanitaarvaldkonna ja linnamajanduse töögrupp. 24. augustil toimus Sindi gümnaasiumis arengukava avakoosolek, kuhu olid kutsutud linnavalitsuse ametnikud, volikogu liikmed ja töögruppide liikmed. Avakoosolekul tutvustasime arengukava koostamise tegevuskava, täpsustasime ootusi ning koostasime Sindi arengueelduste analüüsi. Septembris-oktoobris on koos käinud töögrupid ning laiendatud juhtgrupp on välja töötanud arengustrateegia. Arengukava valmides toimub arengukava avalik arutelu, kus igal linnakodanikul on võimalus teha oma ettepanekuid.
Uue arengukava koostamise eesmärgiks on seatud eelmistest erinev metoodika, mis arvestaks tegelikke võimalusi ja looks linnale kindlalt eesmärgistatud strateegiaplaani.
Imbi Lepik-Martinson: Uus arengukava lähtub ikka 2005. aastal koostatud arengukavast, kuid aeg meie ümber on muutunud ja need muutused kajastuvad ka uues arengukavas. Kui eelmist arengukava koostati, oli majandus tõusuteel ja tulevikuplaanid vägagi ambitsioonikad. Nüüd aga tuleb vaadata, kuidas kasinates oludes võimalikult hea tulemus saavutada. Tahame koostada toimiva töödokumendi, mille abil linnavalitsus saab oma igapäevatööd kavandada.
Palun nimetage mõni kõige olulisem pidepunkt, millele peaks kogu Sindi linna arengustrateegia tuginema, mis võiks olla selle paiga n.ö. nurgakivi?
Imbi Lepik-Martinson: Sindi linnal läheb hästi siis, kui Sindi linna elanikud tahavad siin elada ja kui Sinti tuleb elanikke juurde. Sellega seonduvalt on olulised märksõnad elukeskkonna ja hariduse kvaliteet. Kuna Sindi linn on võrdlemisi väike omavalitsusüksus Pärnu linna lähistel, siis järjest suurema tähenduse saab regionaalne koostöö.
Sindi linna visioon 2020. aastaks on järgmine: Sindi on atraktiivse elukeskkonna, väärtustatud ajaloolise miljööga, ettevõtjasõbralik, koostööle avatud ja külalislahke väikelinn, kus elavad õnnelikud ja tegusad inimesed.
Ometi ei tööta ükski dokument ise kui selle elluviimisse inimesed ei panusta. Kuidas ikkagi saavutada selline tulemus, et hästi koostatud arengukava ka teostuks?
Imbi Lepik-Martinson: Jah, sellele tuleb mõelda juba dokumendi koostamisel. Arengukava strateegiliste eesmärkide ja ülesannete juurde tuleb ära määrata ka nende teostajad ning kokku leppida tulemusnäitajad ning arengukava täitmist tuleb järjepidevalt järgida.
Kuidas üldse Teie nägemuses positsioneerub Sindi linn, mis asub üsna lähedal 10 korda suuremale Pärnule ja kus kahe linna vahele jääb veel omakorda suhteliselt väga edukas ja jõukamal järjel olev Paikuse vald?
Imbi Lepik-Martinson: Sindi linn kuulub Pärnu linnastusse ja on selle tööturuga tihedalt seotud. Majandustõusu perioodil kasvas Paikuse elanike arv tänu uute elamurajoonide arenemisele. Sindil, kui tiheasustusalal nii palju uusi arenguid ei toimunud. Samas on sellega säilinud võimalused arenguks tulevikus. Kui Sindi suudab kavandatud arengustrateegia ellu viia, siis linna positsioon ning mõju piirkonnas ka tugevneb. Sindil on oma teatud eelised, mida ei saa keegi ära võtta - Sindil on rikkalik ajaloopärand, rohkelt parke ning jõgi. Need annavad võimaluse arendada siin välja väga väärtuslikku elukeskkonda.
Millised on peamised eelised võrreldes Sauga, Tori, Paikuse valdadega, mis Sindi linna ümbritsevad?
Imbi Lepik-Martinson: Sindi linna eelis on kompaktsus. Kui Sauga, Tori ja Paikuse vald peavad ressursse jagama valla keskuse ja teiste asulakohtade vahel, siis Sindi on üks tervik. Sindi linnas on toimivad haridus- ja kultuuriasutused ning ajalooline väikelinnamiljöö. Naabervaldadel ei ole gümnaasiumit ega tekstiilivabriku aegset arhitektuuri, rääkimata sellega seonduvast ajaloopärandist.
Millega seletada, et Sindi asub KOV- (kohaliku omavalitsuse) võimekuse pingerea suurima langusega kohalike omavalitsuste üksuse viimase TOP 10 seas? Geomeedia vastava tabeli andmeil asus Sindi selles languses 2005. aastal 85. kohal ja eelmisel aastal koguni 149. kohal.
Imbi Lepik-Martinson: Eks see on omamoodi hinnang eelmise arengukava elluviimise võimekusele.
Milline on Teie ettepanek selle näitaja parandamiseks?
Imbi Lepik-Martinson: Arengukaval põhinev järjepidev ja süsteemne arendustegevus.
Mida konkreetset annaks ära teha, et rohkem maksujõulisi kodanikke jätaks raha Sindi linna kassasse?
Imbi Lepik-Martinson: Avaliku raha kasutajad peavad oma otsuste ja tegudega tõestama, et maksumaksja raha kasutatakse otstarbekalt ja kutsuma sintlasi üles end elanikeregistris arvele võtma. Mõned mõtted selles osas on tekkinud, kuid need vajavad veel analüüsimist.
Milline magnet hoiaks noori rohkem Sindis antava hariduse juures ja tagaks selle, et väljapoole õppima minnes paljud pöörduksid uuesti tagasi oma kodulinna? Ilma noorte pealekasvuta ja paigale jäämiseta pole vast kümne aasta pärast Sindil enam sedagi potensiaali, mis tal praegu siiski suuresti säilinud on.
Imbi Lepik-Martinson: Mina isiklikult arvan, et selles pole midagi halba, kui noored ringi vaatavad ja mujal hariduse omandavad. Kui Sindi elukeskkond on piisavalt atraktiivne ja noortel on võimalik siinkandis tööd leida, küll siis nii mõnedki tulevad kodukanti tagasi. Õnneks näitab statistika, et on noori peresid, kes valivad oma koduks Sindi linna.
Rivo Noorkõiv on öelnud kuulsaks saanud lause: „Kui keegi oskaks praegu öelda, milline täpselt tulevik on, oleks ta ilmselt Nobeli preemia vääriline.“ Millega ikkagi saab tagatud seatud eesmärk, et näiteks aastatel 2012, 2015 või 2020 töötaks tegelikke võimalusi ettenägev strateegilise arenguplaan, mis peaks valmima juba käesoleva aasta lõpuks?
Imbi Lepik-Martinson: Nõustun Noorkõivuga, et isegi parima tahtmise korral ei ole me võimelised väga täpselt nägema, milline saab Sindi olema aastal 2020. Areng võib kulgeda väga erinevates suundades, kuid suurel määral saame me seda ise kujundada. Seepärast ongi oluline leppida kokku nägemus, millises Sindis me aastal 2020 elada tahame. Arengukava ei ole kivisse raiutud dokument, kui elu meie ümber muutub, siis tuleb ka plaanid üle vaadata.
Tänan ja jõudu tööle toimiva arengukava koostamisel!
Samal teemal:
