Sindi linnajuhid istusid tänaste õpilastega kõrvuti „koolipingis“
Programm "Tagasi kooli" on Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatus ja osa Hea õpetaja kuu tegevustest, millega tugevdatakse koolide ja ülejäänud ühiskonna vahelist koostööd. 18.-22. oktoobrini kutsuti üle Eesti koolidesse tunde andma ja teadmisi jagama külalisõpetajaid, tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja ka neid, kes ei omanud konkreetse kooliga vahetut suhet, ent soovisid seda luua.
Sindi Gümnaasiumit külastasid nädala kestel erinevaid valdkondi esindavad oma kooli vilistlased. Sellest võib saada ajend suhete süvendamiseks kooli ja väikese kogukonna vahel, kui kogutakse mõtteid, mis aitavad kaasa mitte üksnes kohaliku hariduse edendamisele vaid seavad ka teatavaid suundumuslikke samme linna edasisele arengule.
Täna esines Sindi koolimaja ajaloolises aulas 1968. aastal sama kooli lõpetanud Eesti Arhitektide Liidu liige Maie Kais. Gümnaasiumi klasside õpilastele toimunud õppetunnis istusid piltlikult öelduna koolipinki ka selle kooli vilistlased – Sindi linnapea Anu Vassvik ja abilinnapea Marko Šorin. Kindlasti oli selleks oluline põhjus, sest Maie Kais rääkis Eesti ühe ainulaadseima planeeringu ja rohke arhitektuuriväärtusega linna ajaloolisest pärandist, mida tuleb hoida, kohati päästa ja võimalikult hästi säilitada.
Linna põhiplaneering määratleti juba 19. sajandi keskpaigas, kui J. C. Wöhrmann asutas Sindi asunduse. Kohe alguses hakati rajama puiesteid ja parke, mille põhiline asetus on säilinud tänaseni. Maie Kais peatus peamiselt headel arhitektuurilistel näidistel, mis on tänini linnas nähtav. Selgus, et mitmete hästi hoitud hoonete kõrval on ka kahetsusväärselt palju täbaras seisundis hooneid, mille suhtes tuleks võtta vastu selged otsused.
Kunagine vabriku veetorn, mille ülaosas näitas aega ka suur kell, on nüüdseks muutumas samasuguseks varisemisohtlikuks ahervareks nagu seda ümbritsevad muud punastest tellistest kõrged müürid. „Ühest küljest on see muidugi täiesti paratamatu ajaga kaasnev nähtus, mille vastu pole suudetud võidelda paljudes teisteski kohtades,“ tõdeb Maie Kais, mis ei tähenda samas kaugeltki seda nagu tuleks olukorraga leppida ja käed rüpes lagunemisprotsessi üksnes ahastaval pilgul jälgida.
Aastatest 1918-1940 on olemas stiilipuhtaid funkarhitektuuri näidiseid, mille hulka kuulub esmajoones suurepäraselt õnnestunud linna raekoda, mis on algselt kohe linnamajaks ehitatudki. Arhitekt viitas ümmargustele akendele ja peasissekäigu kohal paikneva kahe kitsa vertikaalse akna vahel olevale detailile. Hoone kõik mahud on harmoonilises proportsioonis ja sobitub hästi ümbritsevasse keskkonda. Kuigi on mõningaid kõhklusi, peetakse hoone arhitektuurilise kompositsiooni looojaks arhitekti Ilmar Laasit.
Funkarhitektuuri seisukohalt sama stiilselt väljapeetult on ehitatud ka Pärnu maanteel olev hoone, mida kasutati mingi aeg raamatukoguna. Maie Kais peab hoonet väga väärtuslikuks, osundades näiteks tüüpilisele rõdu piirdele. Jaama tänaval on ehitatud funkstiilis haigla hoone, mida nüüd nimetatakse tervisekeskuseks. Kaugeltki rahul pole ta Karja ja Raudtee tänava nurgal oleva hoonega, mille saatus on küsitav. Juba pikemat aega on hoone ümbritsetud lagunevate tellingute ja räbaldunud riidekangaga, mis tuules üksnes „purjesid“ paisutab. Kuuldavasti käib praegu muinsuskaitse ja omaniku vaheline kohtugeiss, sest remondiga on mindud mööda muinsuskaitse nõuetest. Kunagi on selles majas elanud ka omaaegne Sindi kooli direktor Harry Raide.
Raudtee tänav on peaaegu täies ulatuses võetud miljööväärtusliku piirkonnana kaitse alla. Selle tänava ääres asuvad mitmed oma aega meenutavad kaunid hooned, nii kahekorruselised kui mansartkorrusega. Viimane sõna tuleneb prantsuse keelest ja tegemist on piltlikult öeldes murtud katusega. Sama tänava ja Paide maantee vahele jäävad Eestimaa pärlid kunagisest raudteehoonestusest, mis ehitati Pärnu ja Tallinna vahelise kitsarööpmelise raudtee äärde. Raudtee ehitati ajavahemikul 1926-1928. Meeldiv on see, et kogu hoonestuskompleks on terviklikult restaureeritud ja igale majale on antud uus funktsioon, mis tagab ka edaspidise pideva korrashoiu. Sellist terviklahendusega näidist pole Eestimaal kusagilt mujalt võtta ja teeb linnale üksnes au.
Kurb on Sindi kiriku käekäik. Maie Kais tunnistas lapseea ulakust, kuidas ta oli 10-aastase tüdrukuna pugenud ühest aknast sisse ja uurinud uudishimust hoone sisemust. Siis olevat kõik olnud väga heas korras ja temagi ei puutunud tookord midagi. Nüüd toestavad talad peasissekäiku ja millal jõutakse suuremate rekonstrueerimise töödeni, pole teada. Kirik on EAÕK valduses.
Kirikust kõneldes peatus arhitekt kiriku pargil ja väga maalilistel kõrgetel Pärnu jõe kallastel, kuhu on istutatud alleed. Taastamist vääriksid ka Sindi endisaegsed prantsuse pärased pargid.
Väga huvitavad ja säilitamist väärivad on Wöhrmanni puiestee äärsed majad, samuti paar maja Tööstuse tänava ääres. Tööstuse tänava äärsete majade vaadet häirib küll liikluslinnaku poolt vaadatuna taustal olev 5-korruseline paneelmürakas. See on Nõukogude perioodi mõtlematuse ja üksnes majanduslikest huvidest lähtuv ilu tunnet pärssiv näotu ilming, millega tuleb inimestel leppida arvatavasti veel väga pikka aega. Wöhrmanni tänaval tõi Maie Kais näiteks ühe kollase maja originaallaudise, mille vanus võib olla ca 150 aastat ja ütles, et selle hea säilimise on taganud puitmaterjali õige kuivatamine ja värvimine – sõnaga, oskuslik
ehitustehnoloogia. Suurte majade kaisus Pärnu maantee ääres on väärtusliku arhitektuuriga lagunev linnale kuuluv hoone. Juhul kui seda ei suudeta säilitada, tuleks maja enne lõplikku kokkuvarisemist täpselt dokumenteerida ja lammutada. Kui osutub tõeks, et hoone pole enam reustareeritav, siis ei soovita ta majast maketti ehitama hakata, kuna muinsuskaitse seisukohalt ei omaks see enam mingit väärtust. Pärnu maanteel on veel üks ilus kahekorruseline maja, mille katuseservas olev ornament omab puitarhitektuurilist väärtust.
Kunagisest tarvitajate ühistu majast on saanud muuseum
Meeldiv on väike punastest tellistest rullikuur Pärnu maanteest kaugemal joonel, mis on vene nelipühilaste poolt korda tehtud. Selle majaga enamvähem samale joonele jäävad katusekorrustega kaks hoonet on ehedad puitarhitektuuri näited. Arhitekti sõnul tekitas taolist maja külastades kõhedust ja ootamatut üllatust saabumine eelmise sajandi 50-sse aastatesse, mil puudus kraanivesi ja kanalisatsioon. Nende majadega seonduvalt on Maie Kais otsinud juba eelnevalt kontakti Sindi Linnavalitsusega, et nõustada neid taolises seisundis olevate majade korda tegemise osas. Ühe võimalusena näeb ta KredEx'i abi. Juba lähemal ajal soovib ta antud küsimuses kohtuda abilinnapea Marko Šoriniga.
Esimesel fotol on elamu Pärnu maantee poolt vaadatuna. Teine hoone asub Kooli tänava ääres.
Muinsuskaitselist väärtust hakkavad nüüd juba omama ka möödunud sajandi keskpaigas ehitatud mõningad hoone tüübid. Jaama tänaval asuvad neli sarnast maja. Ühes neist, majas nr. 5 elas ka Maie Kais. Jaama ja Raudtee tänava nurgal olev hoone on ehitatud üheaegselt raekojaga 30-date lõpul.
Rahvusromntiliselt ehitatud maja teisel pool Paide maanteed, asukohaga Mänguvälja 7, väärib samuti Sindi linnaruumis imetlemist. Eeskujulikult on korda tehtud Pikk tn 2 maja, mis käib muinsuskaitse alla. Majal on tänapäeva mõistes haruldane sindelkatus. Maie Kais leiab, et ka Pikk tänav tuleks võtta miljööväärtusliku piirkonnana arvele.
Omaette teema on Sindi Gümnaasiumi vana hoone, mis valmis läinud sajandi alguses. Hoonetekompleksi terviklikuse seisukohalt peab arhitekt halvaks juhuks 1967. aastal tehtud juurdeehitust, mis vana hoone külge liidetuna jätab visuaalse vägivaldsuse märgi. Taastamist vajab kindasti hoone fassaad, mis arusaamatul põhjusel hävitati ja asendati esteetiliselt häiriva halli laiguga. Maie Kais soovitab restaureerida ka kooli aula, kus algselt asus EELK-le kuuluv ruum ja hakata seda kasutama näiteks kammerkontserti kohana. Tegemist on ääretult head akustikat omava saaliga.
Arhitektile esitatud küsimustest oli vast oluliseim see, kus peaks asuma veidi hajali valgunud linna süda. Näiteks raekoda asub pisut kõrvalises kohas ja eemal linna muudest olulistest käimise suundadest. Jättes küsimusele täpse vastuse andmata ütles Maie Kais, et linnaruum on ajas nihkunud ja sellepärast peaks sellele küsimusele leitama vastus käimasoleva uue arengukava koostamise käigus. Eriliselt pani ta linnavalitsejatele südamele, et leitaks hea ettevalmistusega linnakujundustele spetsialiseerunud arhitekt, kes aitaks juba arengukava koostamisel
selles osas nõu anda. See on valdkond, kus ei tohiks mingil juhul vastavat ala hästi tundvat inimest arengu loomeprotsessist kõrvale jätta.
Lõpusõnas pani Maie Kais Sindi inimestele tõsiselt südamele, et nad oskaksid näha ja õigesti hinnata seda väärtust, mida Sindi linn omab. Ka siis kui kõik pole kenast korras ja silma torkab lagunevaid kohti, tuleb ikkagi osata näha ajaloolise väärtuse kordumatut võlu.
Samal teemal:
