Narva kolledž ja raekoda
Eile sõitsid IREN naised Pärnust, Tartust, Viljandist, Tallinnast ja mujalt Eestimaa paigust Narva oma naisühenduse üldkogule, kus ühe mõttena kinnitati sõnades ning tegudes vajadust senisest rohkem kindlustada riigi julgeolekut.
Põgus tutvus Narvaga juba bussisõidul
Teekonda Pärnu kesklinnast Narva mõõdetakse üle 300 km. Selle ajaga jõudis Mari Suurväli reisikaaslastele mõndagi oma lapsepõlve linnast Narvast jutustada. Narva linna nimi tuleneb arvatavalt vepsa keelest ja tähendab kärestikku, laskuvat vett, koske või juga. Vepslased elasid koos isurite, vadjalaste ja teiste läänemere-soome hõimudega mõlemal pool Narva jõge. Hiljem segunes neist osa Läänemere lähedale rännanud venelaste ja teiste rahvastega. Valdavalt slaavlastega täideti Narva pärast seda kui punakotkad olid linna maatasa teinud. Juhuse tahtel on õnneks säilinud siiski üksikud arhitektuurilised väärtused: Narva Aleksandri kirik (praeguse nimetusega EELK Narva linna kirik, Kreenholmi Manufaktuuri hooned, Hermanni kindlus, raekoda ja veel mõned hooned või majade karniisikaunistused, mida näeb kokku kogutult muuseumis. Nii nagu Pärnu kaotas viimase sõja tagajärjel olulise osa omaaegsest kaunist barokses stiilis ehitatud kesklinnast, läks umbes samasuguse väljanägemisega Narval veel palju hullemini. Kui pärnakad võisid jätkata oma kodulinnas elamist, siis põlistel narvakatel keelati oma kodulinna tagasi
pöördumine ära. Linna toodi uusasukad väljapoolt okupeeritud Eestit. Kui näiteks 1922. a oli Narvas eestlasi ca 65% ja venelasi 29% (sakslasi 2%), siis 2000. a loendati venelasi 85,5% ja eestlasi kõigest 4,9%. Tänaseks on eestlaste protsent vähenenud kolmele. Huvitav on vaadelda ka kodakondsust. Vene passi omab 36% narvakaid ja Eesti kodakondsusega inimesi 46% selle linna elanikkonnast. Narva ajaloos on olnud teatud perioodil väga väikene meeste osakaal, sest naisi oli ümmarguselt 75%. Nüüdseks on asi olulisel paranenud: mehi 28 000 ja naisi 34 000.
Kolledž
Ühetaolisusega tähelepanu tõmbavas Narvas on lisaks sõjast terveks jäänud haruldastele ehitistele lisandunud uus maamärk, mis pole üksnes arhitektuuriline õnnestumine, vaid omab ka elanike arvult riigi kolmandas linnas äärmiselt tähtsat rolli kogu piirkonna kultuuri ja hariduse maastikul.
Dominandina seisab väärikat ajalugu omava raehoonega sama platsi servas Eesti vanima ülikooli osa: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, õppekeelteks eesti, vene ja inglise keel. Õppetööst 40% toimub riigikeeles, mis kindlustab kolledži lõpetajatele nõutaval tasemel eesti keele oskuse. Kolledžis valmistatakse ette ka keelekümbluskooli õpetajaid. Lisaks riigikeelse õppe võimalusele saavad üliõpilased omandada teadmisi venekeeles ja õppida inglise, saksa ning prantsuse keelt.
Kolledži direktor Katri Raik tutvustas külalistele ainulaadse arhitektuuriga hoonet läbi nelja korruse, alustas aga ringkäiku Raekoja platsi all olevatest ruumidest. Tervet maja ilmestab erakordselt arvukas detailide rohkus, mis muudabki selle ehituskunsti väga eriliseks. Antav kõrgharidus on direktori sõnul tihedalt lõimitud Tartu ülikooli õppekavadega ja üliõpilased saavad omandada teaduspõhise akadeemilise hariduse, mis on laiapõhjaline ning interdistsiplinaarse teadmistepaunaga varustatud. Sellega tagatakse kõrge konkurentsivõime tööturul. Raik tõi oma sõnade kinnituseks konkreetsed arvulised näitajad, mis ei jäta kahtlust Narva kolledži heast tasemest.
Narvas kogunemise põhjus
IREN-i esimeheks tagasi valitud Annely Akkermann ütles, et üldkogu korraldamise asukohaks valiti Narva eelmisel aastal pärast seda, kui oli valminud palju tähelepanu äratanud ja tunnustust pälvinud kolledžihoone ning Katrin Raik valiti Aasta Naiseks. „IREN-ile on oluline kogu Eesti, oleme sihiteadlikult oma tegevust korraldanud nii, et aja jooksul jõuame oma traditsiooniliste sündmustega käia riigi kõigis maakondades ja linnades. Narva on Eesti linn ja me teame, et siinsed elanikud on eestimeelsed, kes peavad oma riigiks Eesti riiki. Täna tahame näidata, et meie oleme narvameelsed,“ rääkis Akkermann suurde auditooriumi ruumi kogunenud naistele, kelle hulgas viibinud Narva venelannadele tõi taoline avaldus laia naerupõskse ilme näole. Teiste hulgas oli näiteks ka Margarita Šhmidt, kes veel enne pärnakate bussile astumist tuli külalisi teele saatma ootuses, et tullakse tema kodulinna veel edaspidigi.
Narva ambitsioonid kasvavad. Akkermann meenutas, et Narva Linnavolikogu saatis 2011. aasta kevadel valitsusele pöördumise, millega tegi ettepaneku Sisekaitseakadeemia kolimiseks piirilinna. Toona kõneles Urmas Reinsalu: „Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks Eesti vabanemise järel kaalukaim regionaal- ja julgeolekupoliitiline samm Ida-Virumaal. Eesti Vabariiki peab Ida-Virumaal rohkem olema. Olgugi, et odavam oleks uus õppehoone rajada Harjumaale või pealinna, ei saa me lähtuda praegusel juhul üksnes ökonoomsuse aspektist. See on põhimõtteline otsustamise koht, kas riik suudab midagi tõsiseltvõetavat Ida-Virumaal ära teha või mitte.“ Viimase kuu jooksul on julgeolekuolukord nii Euroopas kui ka Eestis põhimõtteliselt muutunud ja seega teema taas põhjendatult päevakorral.
Käesoleva nädala kolmapäeval ütles Reinsalu Riigikogu kõnetoolist: „Ja see on meie jaoks reaalsus, millest peame tegema määravaid järeldusi ka Eesti sisejulgeoleku vallas. Kuid kõige aluseks on ühiskonna sidusus. Üksteise märkamine ja kokkukuuluvustunne on vundament meie julgeolekule.“
Akkermann tsiteeris Madeleine Albright'i, kes töötas Bill Clintoni valitsuses USA riigisekretärina, olles esimene naine sellel ametipostil. Albright olevat kord väljendanud mõtet, et naised, kes ei aita teisi, lähevad põrgusse. Selle mõtte jätkuks pööras Akkermann tähelepanu ka naiste rolli vajadusele olla abiks Ida-Virumaale.
Eestis tegutseb ühendus nimetusega Eesti Palvushommikusöök, kelle eesmärgiks on kokku tuua poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelased, et tekitada mõttevahetust riiki puudutavate väärtushinnangute üle. „Selle ühenduse eestvedajad Triin Rait ja Miguel Zayas saatsid minu ja veel mõne riigikogulase postkasti sõnumi,“ selgitas Akkermann, kes luges läkitusest teksti, mis on osa apostel Pauluse kirjast filiplastele. „Viimaks veel, vennad ja õed, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik, ja kui miski on kiidetav, siis seda arvestage.“ Seda Uue Testamendi teksti esitles ta küll mõtisklemiseks enne uue juhatuse valimist, kuid tekst omab kindlasti palju avaramat tähendust kogu meie ühiskondlikus tegevuses.
Naised Kaitseliitu
Väga mõjusalt avaldus vaimuliku mõtte juurest konkreetsete tegude juurde naasmine läbi Reet Trei sõnavõtu. IRL-i volikogu liige rääkis sellest, kuidas keskerakondlane Aivar Riisalu kutsus IRL-i naisi Kaitseliiduga liituma. Liigutav oli näha, et Trei vahendatud sõnum mõjus ja IREN-i uude juhatusse kandideerivad naised tuld võtsid, mitmed neist lubasid Riisalu üleskutset tõsiselt kaaluda ning tõepoolest Kaitseliitu astuda.
*
IREN on Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Naisühenduse (EPPW) liige.
Samal teemal:
