Raik-Hiio Mikelsaar: Sindi külalisetendus „Õrna ööbiku“ sünniloost üllatas ja ületas kõiki ootusi mitmekordselt
Raik-Hiio Mikelsaar Lai tn 28 hoone külge kinnitatud mälestustahvli juures
Karl Rammi ja Gustav Wulffi 150. sünniaastapäeva tähistavate ettevõtmiste keskseks kultuurisündmuseks kujunes 28. märtsil Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli Tubina saalis esietendunud laulunäitemäng “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” Laval olid Sindi Gümnaasiumi noored talendid ja Karl Rammi nim. Sindi Muusikakooli õpilased ning õpetajad.
Marko Nuut, Ats Tobias Pikk, Madis Tropp, Õnneli Pilliroog, Eneli Arusaar ja Kristella Kukk pärast esinemist
Kella kaheks kogunes tagasihoidlik hulgake kultuuriajaloohuvilisi ja üksikuid ajakirjanikke Tartusse Lai tänav 28 hoone ette, et avada mälestustahvel Karl Rammile ja Gustav Wulffile. Teiste hulgas oli ka Gustav Wulff-Õis Kirjandus- ja Kodumuuseumi tööd toimetav luuletaja pojatütar Mariann Karupää. Vasktahvlil on tekst: Siin asus Tartu II Õpetajate Seminar (1878-1918), mille õpilased Karl Ramm ja Gustav Wulff lõid 1883. a rahvusaatelise laulu “Ööpikule”. Seejärel seisti maja õuepoolsel küljel asuva veranda trepil ja kuulati professor Raik-Hiio Mikelsaare selgitavaid märkuseid tema poolt kirjutatud raamatu “Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?” kohta. Edasi sammuti varbaia juurde, mille juurest piiluti üleaedsete maal kasvavat pärna, mis võis inspireerida sõnade autorit ütlema laulusalmis: „... talupoja akna all, seal pühal pärnapuul.“ Vana pärnapuud läbistav suur ovaalne avaus annab kauni kujutluspildi sellest, kuidas ööbik võiks seal sees istudes laulu laksutada.
Samal ajal, kui üks seltskond viibis Rammi ja Wulffi aegade meenutustes, harjutasid Sindi külalised Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis, kus toimus peaproov ja anti enne esietendust veel viimast lihvi. Sõõmu hingetõmbepausiks kinkis Biomeedikumi ja Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi segakooride ühislaulmine. Kooris laulis kaasa ka suursündmuse peakorraldaja Raik-Hiio Mikelsaar. Kirjandusprofessor Rein Veidemann tegi ettekande teemal “Gustav Wulff-Õis’i “Õrn ööbik” ja rahvusromantiline luule”, aga esmalt hindas ta väga kõrgelt Raik-Hiio Mikelsaare ettevõtmist ja kiitis kirjanduslikudetektiivi täpsusega koostatud raamatut. Veidemann nentis muuhulgas, et kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratakse meie ärkamisaegsetele suurvaimudele. Märkamatuks võinuks jääda ka Ramm ja Wulff, kui poleks olnud Raik-Hiio Mikelsaare taolist entusiasti.
Ülevoolav entusiasm tõi Sindist kohale üle kolmekümne inimese, kellest valdavalt kõigil oli täita mingi kindel ülesanne. Ka neil, kes istusid saalis ja jälgisid vaikselt laval toimuvat. Nähtamatut ettevalmistavat tööd oli teinud Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi Gümnaasiumi näitetrupi juht, õpetaja Eneli Arusaar ütles, et esinejaid innustas endast parimat andma linnapea Marko Šorini ja tema abikaasa kohalviibimine. Arusaare kanda oli muidugi määratu vastutus ja ta tunnistas veel enne algust oma suurt ärevust, õhtul koduteel aga pinge languse rampväsimust.
Esinejate meisterlikust kiitis publik plaksutamistega keset etendust, mis vaheldus Merike Teppan-Kolgi juhatusel muusikaliste palade ja Arusaare näitlejate sõnalise esitusega. Wulffi osatäitja oli Marko Nuut ja Rammi mängis Madis Tropp. Wulffi pruutide rollis asusid tema kooliõed Õnneli Pilliroog ja Kristella Kukk. Mihkel Veske, Eesti keele ja kirjanduse õpetaja, oli Ats Tobias Pikk. Vaatajaid üllatasid Wulfi ja Rammi osades mänginud noormeeste pähe õpitud ülipikad tekstid, mille esitamisel ei komistatud mitte kordagi. Kui tavapäraselt on näitlejatele lubatud ka väiksemad improviseeringud ja teksti unustamise korral varjatakse seda leidliku uue mõttekombinatsiooniga, siis Arusaare sõnul polnud see antud juhul lubatud ning selle vastu ei eksitud kordagi. Sama tublilt esinesid ka Pikk ja neiud.
Publiku poolelt ütles tänusõnad professor Marika Mikelsaar. Tartu Linnavalituse poolt oli kultuurisündmuse toetus tähelepanuväärne ja igale esinejale jagati ka kingitusi.
Sügisel Sindist alguse saanud kultuurisündmuste jada kulminatsiooniks kujunenud Tartu päeva tähistamisele järgnevad 150. aastapäeva ära märkimised veel Otepääl ja Puhjas.
Sindi rahvas tegi enne koduteele asumist peatuse endise Tartu II Õpetajate Seminari hoone ees
Samal teemal:
