Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid oluliselt vähem kui teistes Euroopa riikides
Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit.
Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem. (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).
2017. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid
- umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,
- seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,
- kasvuregulaatorid 13%,
- putukatõrjevahendid 4%.
Bioloogilised ja mehaanilised taimekaitsevahendid moodustasid vaid 0,1% turustatud taimekaitsevahenditest, ülejäänud olid keemilised taimekaitsevahendid. Umbrohutõrjevahenditest turustati kõige enam toimeaineid glüfosaat ja MCPA, haigustõrjevahenditest tebukonasooli ja mankotseebi, putukatõrjevahenditest dimetoaati, kasvuregulaatoritest kloromekvaati.
Seosed ilmastikuparameetritega
Taimekaitsevahendite turustamine ja kasutamine võib aastati kõikuda ka kliimatingimuste ning taimekahjustajate esinemise erisuste tõttu. Turustamise trende saab mõneti seostada ilmastikuparameetritega, nagu näiteks sademed, päikesepaiste ja temperatuur. 2017. aastal, kui oli külm ja vihmane, turustati herbitsiide oluliselt vähem kui aasta varem. Samuti võib fungitsiidide puhul näha märgatavat seost sademete hulga ja keskmise temperatuuriga. Jahe ja vihmane ilm soodustab taimehaiguste levikut ning see võib tingida ka suurema vajaduse seenhaiguste tõrjevahendite soetamiseks.
Milline paistab Eesti võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega?
Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine mõjutab oluliselt põllumajanduse tootlikkust. Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel kasutab põllumees Eestis taimekaitsevahendeid ja väetisi hektari kohta oluliselt vähem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikidest.
Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses taimekaitsevahendite turustamisel kasutatava põllumajandusmaa kohta on arvestatud eeldusega, et kogu turustatud kogus on samal aastal ära kasutatud. Viidatud võrdlusest on näha, et Eestis on taimekaitsevahendite turustatud kogused tagasihoidlikud, olles kõikide liikmesriikide arvestuses nimekirjas viimaste hulgas koos Läti, Iirimaa ja Rootsiga.
Nimekirja eesotsas on Malta, Küpros, Belgia ja Itaalia, kus turustatakse ülekaalukalt kõige enam taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta. Kui 2016. aastal turustati Eestis 0,74 kg toimeainekogust hektari kohta, siis 2017. aastal oli see näitaja 0,60. Tagasihoidlikku kasutamist Eestis soodustab ka taimekahjustajatele ebasoodsam kliima ja taimede lühike vegetatsiooniperiood.
Trendide järgimisel peab arvestama põllumajanduskultuuride kasvupinda ja keskmist saaki, mis on viimastel aastatel kasvanud, ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Kui 2017. aasta oli jahe ja vihmane, siis tänavune hooaeg oli põuane, mistõttu järgmisel aastal on huvitav jälgida, kuidas mõjutas taimekaitsevahendite turustamist sademetevaene ja soe suvi.
Turustatud taimekaitsevahendite kohta kogub Statistikaamet andmeid igal aastal, taimekaitsevahendite kasutamise andmeid küsitakse iga viie aasta järel, seega järgmine kasutamise statistika avaldatakse 2020. aasta lõpus.
Riskide maandamiseks on oluline tasakaal
Sageli kohtame etteheiteid, et reeglid Euroopa Liidus ei ole piisavalt karmid ja ka Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid lubamatult palju. Samal ajal on juba aastaid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames just Euroopa Liit see, keda süüdistatakse protektsionismis ja taimekaitsevahenditega seonduvates põhjendamatult karmides reeglites.
Seega, nagu paljudes muudeski eluvaldkondades, tuleb ka siin püüda leida tasakaal, kus maksimaalselt saaksid maandatud olemasolevad riskid, kuid ohtu ei satuks meie ettevõtjate majanduslik toimetulek ja elanikkonna kindlustatus toiduga.
Allikas: Maaeluministeeriumi Maablogi