Samuti suurenes oluliselt laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv – kui perioodil 10.–16. detsembrini leidis laboris kinnituse 24 juhtu, siis 51. nädalal oli neid juba enam kui 90.

Kinnitatud diagnoosiga läks koju iga päev 10–12 inimest, kuid kedagi haiglaravile ei jäetud.
Doktor Märt Põlluveer

Gripi tõttu on tänavu haiglaravi vajanud rohkem kui kümme inimest, enamik neist lapsed, kuid sekka ka vanemaealisi.

Erakorralise meditsiini osakondade (EMO) koormus kasvas pühade ajal piirkonniti erinevalt. ERRi teatel suurenes Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna läbivaatustoa koormus 25. ja 26. detsembril ligi kaks korda – tavalise 35 asemel oli hädalisi päevas 60, seevastu Ida-Tallinna Keskhaigla EMOs olid pühad rahulikud.

“Mis puudutab grippi haigestumist, siis kinnitatud diagnoosiga läks koju iga päev 10–12 inimest, kuid kedagi haiglaravile ei jäetud. Võrreldes eelmiste aastatega, on see tavapärane haigestumiste hulk,” tõdes keskhaigla EMO juhtaja Märt Põlluveer ERRile.

Perearsti nõuandetelefonile helistas jõululaupäeval pea tuhat inimest, kelle peamiseks mureks oli palavik.

Terviseameti teatel on praegu ringluses A-gripiviirused, mille eest pakuvad kaitset tänavused gripivaktsiinid, nii kolme- kui neljavalentne.

Samas on üldteada tõsiasi, et vaktsiin ei anna gripi vastu täielikku kaitset ning lisaks vaktsineerimata inimestele võivad mõnikord harva haigestuda ka vaktsineeritud, kel eri põhjustel piisavat kaitset ei teki.

Eelmisel hooajal haigestus Eestis grippi tuhandeid ning suri ligi sada inimest. Samas on gripi vastu vaktsineeritud meil vaid neli protsenti elanikkonnast, mis on Euroopa madalaim näitaja.

Gripihooaeg kestab Eestis oktoobrist mai alguseni ning gripiviiruse peamised levitajad on 5–9aastased lapsed.