ARMUELU ANATOOMIA | Kas põhjapõder võib kodukitsele talled teha? Ja ilves kassile?
Maaleht kogus viiendate avatud talude päevade eel kokku hulga kentsakaid muljeid ja vahvaid juhtumusi linnarahva enneolematutest seiklustest maal. Muhedust jätkus nii lehte kui ka veebiväljaandesse. Vatukajasid saabub senini.
Kitsekasvatajad teavad, et mitte ainult linnas, vaid ka maal on teinekord segasevõitu, keda nimetada kitseks, keda sikuks, keda aga sokuks. Maaleht on juba kümnendi eest püüdnud selles asjas selgust luua artikliga „Kes on oinas ja kes jäär?” Aga segadus püsib endiselt.
Jätkab hobuse- ja kitsekasvataja Ute: „Mul olid pikka aega vana hall sarvedega kits Sonja ja valge sarvedeta kits Milla, kelle kohta olid nii linna- kui ka maainimestel ikka oma tarkused.
Et kui üks kits on sarvedega, siis pidi ta olema hoopis sokk. Ja sa võid kümme korda seletada, aga külastaja ikka teab asja iga päev kitse lüpsvast perenaisest paremini. Olgu siis Sonja sokk!
Tore oli ka selline talukülaliselt kuuldud tarkus, et ühel naabril oli kits, keda käis metskits paaritamas. Ja seda kohe kindlasti ja naaber nägi ka, aga see oli nii vanasti, et pilte sellest pole, küll aga olnud pärast mõned pruunid tallekesed.
Algul arvasin, et selgus jõuab pärale, kui kui ütlen, et see pole võimalik, need kaks liiki ei klapi nagu ka ilves ja kass. Aga ei jõudnud! Lõpuks ütlesin, et Rootsis pidi olema isegi põhjapõder käinud kitse juures paaritumas. Kõik, kellele rääkisin, uskusid!”
Üks Maalehe kommentaator andis aga teada, et laps, kes avastas põõsa alt piimapakid pidas seda kohta lehma pesaks.
