JUUBELIPIDU 150 | Kuidas sõita laevaga otse laulupeole
Vaadake 1938. aasta fotot sellest, kuidas laulupeole sõideti peale hobuse ja vankri ka laevaga Rohuküla sadamast.
Teatri- ja muusikamuuseumi laulupeomälestuste korje esimene kokkuvõte ilmus Maalehes pealkirja all: „Laulupidu 1947: Isa silmad läksid märjaks ning ta hoidis kõvasti-kõvasti lapsel käest.”
Oma mälestused koos fotoga saatis muuseumi ka Vesta Saar. Selgituses seisab: „Minul on üks 1938. aasta foto sellest, kuidas laulupeole sõideti peale hobuse ja vankri ka laevaga Rohuküla sadamast. Sain selle oma tädi Ida Pärtelilt.
Minu vanaisa Jüri Saar ja vanaema Maria (neiuna Lõppe) elasid Haapsalu lähedal Rohukülas. Neil oli paljulapseline pere.
1938. aastal otsustati koos sõita laulupeole laevaga „Eestimaa“. Pildile on jäänud nende lapsed ja sugulased.”
Vesta Saar lisab: „Ärkamisajal tegin endale ise rahvarõivad. Seeliku kupongi ostsin poest, aga Kadrina käised ja tanu tikkisin ise. Kudusin ka valged puuvillased põlvikud. Esinejate hulgas ma ei olnud, kuid vaatajana võtsin osa.”
250 kirgast mälestust
Teatri- ja muusikamuuseum kogus laulupeo 150. aastapäeva tähistava näituse “Minu laulupeo lugu” tarvis fotosid ja elamusi-mälestusi. Korjega laekus 229 fotot ja ning 24 mälestust. Vanim foto pärineb aastast 1923, kõige hilisemad 2017. aasta noorte peost.
Näitus “Minu laulupeo lugu” on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avatud 2. maist.
Maaleht tänab muuseumi ja avaldab rõõmuga kogunenud peomälestusi. Ka meie lugejad on oodatud enda või oma vanemate ja vanavanemate muljeid jagama Eesti 150 aastasest laulu- ja tantsupidude traditsioonist. Need võib saata e-postiaadressile rein.sikk@maaleht.ee või Maalehe postiaadressile: Maalehe toimetus, Narva mnt 13, 10151 Tallinn.
