Kui Lääne-Virumaal Hõbeda meierei ees autost välja astuda, jookseb tulijaid kohe uudistama kümnekonna-pealine seltskond – tänavused talled, kes nüüd juba uudishimulikeks ja iseteadlikeks pubekateks kasvanud.

“Kitse pidamine on nagu inimeste kasvatamine – mammad tööle, lapsed lasteaeda,” ütleb Georg kitsi tutvustades.

Hõbeda tundus vahva koht

Sauekatel Kerstil ja Georgil oli mõte maale kolida juba kümmekond aastat tagasi. “Leidsime selle maja müügi kohta netikuulutuse ja tundus vahva koht,” ütleb Georg 2005. aastale tagasi vaadates. Esialgu ehitati uus elumaja, tegeldi koha üldise korrastamise ja vana mõisaaegse meierei taastamisega, aga 7–8 aastaga said need tööd otsa ning mõtteid hakkas köitma krundil seisev vanaaegne laut.


Kitse pidamine on nagu inimese kasvatamine – mammad tööle, lapsed lasteaeda.
Georg Lužkov

“Kitsed olid Kersti uitmõte,” sõnab Georg. Uitmõte viidi ellu nii, et 2015 kevadel osteti 12 rootsi maatõugu kitse. Sügisel toodi nende jaoks ka tüüringi tõugu sikk. Kui kitsed kevadel poegima ja piima andma hakkasid, tuli ehitada lüpsiplats ja meierei. Kuna VTA ei andnud kannulüpsifarmile tunnustust, on Hõbeda farmis nüüd kitsede jaoks DeLavali torusselüpsisüsteem. “Esimesed juustuteod proovisime teha pliidi peal,” räägib Georg. Proovitööd õnnestusid ja et tootmist laiendada, muretseti juustukatel. Juustumeistri ameti õppis selgeks Kersti.
Ühtlasi leiti, et rootsi maatõugu kits on kasvult üsna madal ja väga karvane, mis teeb lüpsmise oluliselt keerulisemaks. Uueks tõuparandajaks sai anglo-nuubia tõugu sikk. See on kasvult kõrgem, sileda karvaga ja hea piimaanniga tõug.

Sikupoiss tegi oma tööd hästi, nii et eelmise aasta kevadel oli laudas pea 40 titeootel kitsemammat. Kui need kuu aja jooksul poegima hakkasid, ei jõudnud peremees nende kõrvalt enam muul tööl käia ja on sestpeale põhikohaga kitsefarmer.

Kitsepidamine pole Eestis just väga levinud ja lüpsjat – isegi asendajat – on väga raske leida. Nii pole ei Kersti ega Georg sellest peale, kui esimesi kitsi lüpsta tuli, eriti puhkust saanudki. Samas ei tundu see igapäevane toimetamine niivõrd raske töö murdmisena, vaid on pigem tore füüsiline tegevus. Lisaväärtuseks veel suhtlemine sõbralike ja nutikate loomadega.

Juustud kaubanduskettides

“Meie eesmärk oli algusest peale teha poolkõva ja kõva Gouda tüüpi kitsepiimajuustu,” räägib Georg Lužkov. Praegu on sortimendis esireas üle kahe kuu laagerdunud kitsepiimajuustud eri lisanditega: küüslaugu juust, lambaläätsedega juust, sinepiseemnetega juust, vürtsköömnetega juust, tšillipipraga juust ning halloumi juust grillimiseks. Jäätistest valmistatakse astelpaju-kitsepiimajäätist ja šokolaadi-piparmündi-kitsepiimajäätist.


Pärast esimeste heade kitsejuustude valmimist on pererahvas tegelnud väga aktiivselt turustamisega. Nii on kahe aastaga jõutud olulistesse toidupoodidesse, nagu Kaubamaja toidumaailm, Rimi, Biomarket, Ökosahver jmt. Samuti pakuvad Hõbeda meierei juustusid Tallinna Balti jaama ja Nõmme turg. Peale selle on sisse seatud koostöösuhted paarikümne restoraniga.

Nagu teatab Hõbeda mõisa koduleht, on ettevõtte eesmärk toota ja müüa laias valikus kitsejuustu, alustades pehmetest, feta-tüüpi juustudest ning lõpetades kõvemate ja pikka aega säilivate laabijuustudega. Juustude sortiment täieneb pidevalt ja tulevikus on plaanis hakata kaasa rääkima ka kosmeetikatoodete valmistamises, alustades seepidest.

“Varem elatasin farmi oma palgast, aga nüüd maksab farm juba mulle palka,” on peremees rahul.

Avatud talude päeval saab seda kõike näha, kitsetalledest kuni valmisjuustude maitsmiseni.

Kas loetud artikkel vastas Teie ootustele?
Ei ole üldse rahul Olen väga rahul