Jooksmast otse kiirabiautosse | Põhilised vead, mida teevad harrastussportlased

Nagu igal teiselgi aastal, on ka see suvi täis erinevaid rahvaspordiüritusi. Uurisime laupäeval Tallinnas algava Ironmani meditsiinijuhi Tiit Piiskoppeli käest, millised on põhilised probleemid, mis inimesi selliste ürituste juures tabavad.

Tiit Piiskoppeli sõnul on suurim probleem enese ülehindamisega. “Tihti valitakse enda jaoks vale distants,” arvas meditsiinijuht. Kõige hullemad olevat 10- ja 21-kilomeetrised rajad, sest seal ülehindvad inimesed oma tegelikku vormi kohe eriti palju.

Lisaks tuleks endale aru anda, et tegemist ei ole elu ja surma küsimusega. Rahvaspordiüritused on mõeldud selleks, et inimene saaks ennast hästi tunda ja sporti teha. “Muidugi on soov saada head tulemust, aga see ei ole väärt seda, et tervis kannataks,” ütles Ironmani meditsiinijuht.

Paratamatud traumad selliste ürituste, eriti just jooksmise juures, on villis jalad.

“Hullemaid vigastusi on vähem, paar korda on keegi jalaluu ka murdnud,” meenutas Piiskoppel. Samuti väänatakse tihti ka liigeseid välja, aga see sõltub paljuski pinnasest, mille peal joostakse.

Tegelikult saab jooksja ise enda jaoks palju ära teha, kui kuulab oma keha. “Kõige tähtsam on jälgida oma enesetunnet ja valida jooksuks sobiv varustus,” pani Tiit Piiskoppel südamele.

Põhilised vead, mida inimesed teevad

Hindavad oma vormi valesti

Kui inimene ei jookse tihti ja tahab siiski rahvaspordiüritusel osaleda, peab ta arvestama, et peab esialgu vaiksemalt võtma. Kui seda eirata, võib tulemuseks olla ebameeldiv enesetunne või lausa mõni vigastus.

Vale distants

Treenima tuleks hakata varakult, et soovitud distants edukalt läbida. Liiga pikka distantsi joostes võib oma kehale liiga teha ja lõpetada hoopis kiirabiautos. Lisaks tuleks kuulata ka oma keha olenemata varasemast treenigust. Keha annab alati teada, kui tempo on liiga kiire või distants liiga pikk.

Vedelikupuudus ja ülekuumenemine

Väga oluline on enne jooksu natuke vett juua ja teha seda ka jooksu ajal. Suurim probleem harrastussportlaste puhul ongi vähene veetarbimine. Arvatakse, et jooksmise ajal pole vett vaja, kuid see ei vasta tõele. Suur oht on ka ülekuumenemine. Eriti tekib see probleem päikselise ilma ajal. Selleks, et vältida ülekuumenemist tuleks tarbida piisavalt vett ja kanda heledaid riideid. Nii ei tee päike liiga ja keha ei kuumene üle.

Haigena või kohe haigusjärgselt jooksmine

See on asi, mida tehakse tihti, kuid millel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Haigena on keha niigi nõrk ning sporti tehes sellele koormust lisada pole tark tegu. Samuti ei tohiks kohe pärast haigusest paranemist end jooksma seada, sest keha vajab taastumiseks aega.