Maatõugu lehm Nupi püstitas lüpsikiiruse rekordi
Konkursi „Tõuloom 2019“ lüpsivõistluse võitis maakarja kasvataja, Muuluka farmi noorperenaine Viktoria Gošovski, kes lüpsis oma maatõugu lehmalt Nupi kahe minutiga kolm liitrit piima. Sama aja jooksul suutsid holsteini tõugu ehk musta-valgekirjud lehmad anda vaevalt ühe liitri piima.
„Lüpsivõistluse võitis „mäekõrguselt“ Viktoria Gošovski,“ tunnustas Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president, emeriitprofessor Olev Saveli. „Olen väga rahul,“ teatas Viktoria Gošovski.
Maaülikooli veterinaaria erialal lõpetanud Muuluka farmi noorperenaine lisas, et peab praegu Eestimaa suurimat maakarja üle 60 loomaga. „Plaanime oma maakarja Harjumaal veelgi suurendada,“ lisas Gošovski.
„Holsteini lehmadelt lüpsti kahe minutiga vaid üks liiter piima, aga maatõugu lehm andis sama ajaga kolm liitrit piima! Ise veel teistest hulga väiksem,“ rõõmustas ka Eesti Maakarja Kasvatajate (EK) seltsi tegevjuht Käde Kalamees, kes on juba aastakümneid tegelenud meie ohustatud tõu – maatõu aretamisega.
„Maatõug pani holsteinile ära!“ on Kalamees rahul, et meie rahvustõug – masajas punane maatõugu lehm on jälle näidanud oma tugevust. EK Seltsi tegevjuht tõi esile, et Nupi emaks on eluea rekordi omanik Taisi, kes elas 18 aastat ja ühe kuu ja andis eluajal 82 654 kg piima ning 9 järglast (sh. 5 lehmikut).
Ülenurmel valiti ka maatõu vissivõistluse võitjad. Eesti maatõu Viss 2019 on Eerika farmi OÜ lehm Ketra. Reservvissi tiitli pälvis Virsik Muuluka Farmi OÜst. Publiku lemmikuks aga valiti hall reksküülik, kelle omanik on Janika Roops Tartumaalt.
Eestimaal on viimastel aastatel olnud umbes 1500 maatõugu lehmi ja lehmikuid, neist jõudluskontrollis oli tänavu 454. Samas esimese Eesti vabariigi aegadel enne teist maailmasõda peeti taludes üle 20 000 maatõugu lehma.
Eesti maatõugu veis kuulub ohustatud tõugu loomade hulka. Ohustatud tõugu loomade loetellu on Eestis kantud veel eesti hobune, tori hobusetõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsioon, eesti raskeveohobune ja eesti vutt. Nende tõugude puhul on aretusvalikutel suur tähtsus tõu säilimisele.
