„Meil ei ole huntide vastu mitte midagi, et nad metsas elavad, nii on alati olnud. Aga sellist asja pole varem olnud, et hundid tulevad küladesse, tegutsevad kartmatult taluhoovides ja pistavad pererahva silme all lemmikud kinni. Koer on ikka maamajapidamise juurde kuulunud ja nii peaks ka edaspidi olema,” seisab EJSi toimetusele saadetud kirjas.

Kõigepealt viidi Lahevere külast Juhani kinnistult kaks koera. Nädal hiljem viidi samast külast, ainult pool kilomeetrit eelmise ründe kohast, Oksana kinnistult koer. Koerast jäi järgi ainult pea, millest ka fototunnistus. (EJS-il on foto olemas, aga kuna see võib tekitada nõrganärvilistele ebameeldivaid reaktsioone, jätavad nad selle avaldamata).

Nädal pärast teist rünnakut viidi ka Karbuse kinnistult koer õuest. Koer murti otse ketist. Kuut asus mitte rohkem kui paarkümmend meetrit majast. Tegemist on süstemaatiliste ründeretkedega.

„Me tõesti ei mõista, miks hundid tulevad koeri sööma, kui metsades on neile toidupoolist küllalt. Näiteks metskitsi on Põltsamaa kandis piisavalt. Kas koer on neile kergem saak ja metslooma enam ei viitsita taga ajada?,” küsitakse kirjas.

EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul on põhjuseid mitu, miks hundid sel sügisel nii julged on. Üks on kindlasti metssea kadumine metsadest. Teiseks määratakse küttimiskvoodid vastavalt iga looma arvukusele. Selles, milline on huntide tegelik arvukus on jahimehed ja uurijad eri meelt.

„Olukord on absurdne selle pärast, et jahimeeste arvates on suurkiskjaid tunduvalt rohkem kui uurijad väidavad. Kuid isegi filmitud materjale ei usuta,” jäi Lillemäe nõutuks.

Eile avaldas Maaleht valvekaamera video, kuidas kolm hunti Raplamaal koduõuele koeri murdma tulid.