VIDEO | Pühapäeva ööl käisid hundid Raplamaal koduõuel koeri kimbutamas

 (42)
VIDEO | Pühapäeva ööl käisid hundid Raplamaal koduõuel koeri kimbutamas
Foto: Kaader videost

Hundioht kasvab üle Eesti. Jahimehed hoiavad hinge kinni, et lisaks koertele ja teistele koduloomadele mõni laps või vanainimene hundi lõugade vahele ei satuks.


Facebookis avaldatud turvakaamera videolt on näha, kuidas kolm võsavillemit Rapla lähistel elumaja hoovi luuravad. Koerte haukumine ajas peremehe õuele ja aitas sel korral hullema ära hoida.

Talve poole rünnakud sagenevad

Kuid Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul on olukord halb. Hundid kipuvad asulatesse ka mujal ja muutuvad üha julgemaks.

"Olukord on ärevust tekitav. Koeri murtakse palju. Jahimehed ei kutsu üles kedagi hävitama, aga kui ühiskonnal on probleemid, siis tuleme appi. Põltsamaa Jahiseltsist saadeti meile pilte murtud koertest," hoiatas Lillemäe.

Jahimeeste arvates on suurkiskjaid tunduvalt rohkem kui uurijad väidavad. Kuid uurijaid ei veena isegi filmitud materjalid. Lillemäe sõnul tuleb talve poole rünnakuid veel. Ja siis juba suuremate karjadega, sest kolm hunti koos on veel vähe. On nähtud ka nelja- ja kuuepäiseid gruppe.

"Huntide nahaalsuse üheks põhjuseks on kindlasti vähene küttimissurve. Inimest enam ei kardeta. Hiiumaa juhtum on tegelikult siiamaani lõpuni selgitamata. Kogu Eesti jahimehed hoiavad hinge kinni , et lisaks koertele ja teistele koduloomadele mõni laps või vanainimene hundi lõugade vahele ei satu,” kutsus Lillemäe ettevaatlikkusele.

Seotud lood:

Video on salvestatud kahe kilomeetri kaugusel Rapla linnast, Juula ja Saunküla vahel. Sel aastal on hundid Rapla kandis murdnud juba mitmeid lambaid.

Hundid võivad olla nii Raikküla kui Kaiu poolt

Hundijahi hooaeg algab 1. novembril. Selleks ajaks määrab Keskkonnaamet küttimiskvoodid ohjamisalade lõikes. Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männili sõnul arvestatakse kvoodi määramisel kahjustuste suuruse ja paiknemisega.

Ohjamisalad määratakse huntide elupaikade ja omavahelise seotuse põhjal. Tänu sellele on probleemsete isendite küttimine ohjamisaladel kergem kui lihtsalt maakonna piirides.

"Probleem võib tekkida siis, kui samad hundid liiguvad kahe ohjamisala vahel ja ühes nendes on limiit 0," sõnas Männil.

Praegu on vara öelda, kas need antud turvakaamerasse jäänud hundid on pärit Raikküla või Kaiu poolt. Rapla linnaäärsed alad võivad olla piiriks mõlemalt poolt pärit hundiseltskondadele.