Nikotiinipatjade maaletooja lajatab Maalehele: teie faktid põhinevad valedel!
Möödunud nädalal kirjutas Maaleht huuletubaka kahjulikkusest ja avaldas selle ilmestamiseks väljavõtte Terviseameti kõnelogist. Selle peale pöördus Maalehe toimetusse Fred Sellenberg, nikotiinipatjade maaletoomisega tegeleva ettevõtte Foxtrot Uniform Capital OÜ juhatuse liige.
Järgnevalt avaldame Sellenbergi vastulause ja lisame oma lugudes esitatud faktide algallikad.
„Alternatiiv suitsetamisele”
„On arusaamatu, kas te räägite huuletubakast või nikotiinipatjadest. Need on kaks täiesti erinevat asja!,” alustas Sellenberg oma kirja.
Peamise vastureaktsiooni tekitasid aga artiklites esitatud väited. Sellenberg tõi need eraldi välja ja palus esitada uuringute tulemused.
Väljavõte Sellenbergi vastulausest:
- Nikotiinipadjad ei sisalda 30 vähkitekitavat ainet. Keskmiselt on nikotiinipadjade valmistamiseks kasutatud 8 kuni 10 koostisainet. Lisaks, mitte ükski neist ei tekita vähki. Kui teil on erinevat informatsiooni või uuringuid, siis palun avaldage nimetatud uuringud.
- „Snusitajatel on 30% suurem tõenäosus surra infarkti või insulti“ – See ei ole tõsi, palun esitage tõendavad teadusuuringud.
- Snusi/nikotiinipatjade valmistamisel on kasutatud 2000 keemilist ühendit – lausvale. Palun esitage tõendeid.
- "Võrreldes tubakat sisaldava tootega, on tubakavabas mokatubakas nikotiini kogused märkimisväärselt suuremad. Tavatubakas on nikotiini 1 mg, huuletubakas 10 mg ja 20 mg vahel" - See on idiootne väide! Nikotiinikogused on sisuliselt identsed nii snusil kui nikotiinipatjadel.
Ühtlasi saatis Sellenberg loendi 22-st teadusuuringust, mis toetavad väidet snusi ja nikotiinipatjade vähemkahjulikust mõjust tervisele.
Sõltuvusttekitav aine sellegi poolest
„Nikotiinipadjad on loodud kahjuvähendavaks tooteks, tervist vähemkahjustavaks alternatiiviks suitsetamisele. Eestis on kaks peamist suremuse põhjust südameveresoonkonnahaigused ning vähk (70%+ kopsuvähk). Nikotiinipadjad ja isegi snus ei põhjusta ühtegi neist haigustest,” jätkas Sellenberg oma vastulauses.
Samas ei eitanud maaletooja, et nikotiin on sõltuvusttekitav aine. Kuid see on selgelt välja toodud kõikides nikotiinipatju puudutavates materjalides. Pealegi ei ole kahjulikkuse seisukohast ei ole nikotiin ohtlikum kui kofeiin.
„Rääkides ohtlikest nikotiiniannustest inimesele (olgu ta täiskasvanu või laps) siis ühes nikotiinipadjas on nikotiini keskmiselt 0,75 milligrammi. Seega – võtta aluseks alla kümne kõne mürgistuskeskusesse ja puhuda see proportsioonist välja on absurdne kontekstis, kus meie riigis sureb suitsetamise tagajärjel tuhandeid inimesi igal aastal. Samuti on absurdne tuua näiteks juhtumeid kus keegi olevat kuni 30 nikotiinipatja korraga tarbinud – see tundub puht füsioloogiliselt väheusutav,” lisas Sellenberg.
Väited põhinevad uuringutel
Maalehe faktid - nagu viidatud ka artiklites - pärinevad Terviseameti ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) allikatest. PPA toetus omakorda Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetele, mis on avalikult kättesaadavad tubakainfo.ee lehel.
Lisaks riiklikele asutustele on huuletubaka negatiivseid omadusi tutvustav tekst üleval ka hambakliinik AS Maxilla kodulehel.
Mokatubakat kaitseb ka USA ravimiamet
Ameerika Ühendriikides seadustati mokatubakamüük 2015. aastal, kuid tootjad ei tohtinud seda reklaamida kui vähemohtlikku alternatiivi sigarettidele.
Nüüd on USA toidu- ja ravimiamet (FDA) andnud loa Rootsi mokatubakatootjale Swedish Match oma tooteid turundada kui maandatud terviseriskiga tubakatooteid.
FDA otsus põhineb samuti põhjalikel teadusuuringutel. Need kinnitasid, et võrreldes sigarettidega kaasnevad mokatubakatarbimisega oluliselt väiksemad terviseriskid. Kantserogeensete ainete sisaldus on mokatubakas madalam ja puuduvad kahjulikud mõjud, mis kaasnevad passiivse suitsetamisega.
Eestis on snusi müük endiselt keelatud. Küll on alates juulikuust võimalik osta nikotiinipadjakesi, mis on sisuliselt snusi tubakavaba alternatiiv. Lähikuudel tulevad Swedish Matchi tubakavabad nikotiinipadjad müügile ka Eestis.
„Kui seni liikusid nikotiinipadjakesed mustal turul kõrvuti snusiga siis näiteks ainuüksi septembris teenis riik nikotiinipadjakestelt pea 175 tuhat eurot aktsiisitulu. Kuigi snusi piirülene liiklus ning kauplemine mustal turul kindlasti mingil määral jätkub, julgen arvata, et märkimisväärne osa tarbijatest eelistab tänaseks aktsiismärgistusega tooteid jaemüügis, mille kvaliteedis saab kindel olla,“ sõnas Sellenberg uudisest teatanud suhtekorraldusfirma Corpore pressiteates.
Eestis on kokku üle saja tuhande mokatubaka tarbija. Argumendid toote kohta püsivad endiselt vastuolulised.
