AJATELG | Maaeluminister Mart Järviku prohmakate rida
EKREsse kuuluv Mart Järvik on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 29. aprillist 2019. Ta on tegus mees, olles viimase poole aasta jooksul pälvinud oma otsuste ja väljaütlemistega tavapärasest rohkem tähelepanu.
14. mail ehk paar nädalat pärast Järviku ministriks saamist teatas maaeluministeerium, et otsetoetuse nõuetes tehakse muudatus - enam ei pea hekseldatud niidet kokku koguma. Seni oli aetud seda rida, et toetuse saamiseks tuleb niidetud ja hekseldatud rohi kokku koguda, mitte mädanema jätta. Vastav otsus oli halvaks üllatuseks neile maaharijatele, kes olid teinud suuri kulutusi ja soetanud niite kokku kogumiseks vajalik tehnika. „Ma ise loobusin selle tobeda nõude tõttu oma talu maadel toetuse taotlemisest,” selgitas Järvik. Minister allkirjastas määruse muudatuse 20. mail, kusjuures taotluste vastuvõtt oli selleks ajaks peaaegu läbi, see lõppes 21. mail. LOE LÄHEMALT.
4. juulil kirjutas Maaleht eksperimendist, mille käigus selgus, et Eesti maasika pähe turul müüdud marjades oli keelatud aineid. Sellega sai alguse suurt tähelepanu pälvinud maasikaskandaal, mille käigus näitasid Maalehe ajakirjanikud, kuidas Riia ööturult ostetud marjad ja köögiviljad muutuvad Eesti turgudele jõudes Eesti päritolu kaubaks (LOE LÄHEMALT). Tegu on ammu teada skeemiga, mida pole järelevalveasutustel õnnestunud katki hammustada. Minister Järvik oli skeemist kuuldes üllatunud ja rääkis, et tegu on uue skeemiga, millega ametnikud peavad hakkama võitlema.
18. juulil tegi maaeluminister koos ametnikega ootamatu kontrollreidi Balti jaama turule (probleemne koht, millele ka meedia viitas, oli hoopis keskturg). Järvik lubas kaamerate ees maasikat süües, et ametnikud võtavad rikkujad pihtide vahele. Siiani pole „mürgimaasikate” müügiga tuntuks saanud Sepakõrtsi talu kohta otsust langetatud, asja uurimine on veninud kuid.
19. septembril kirjutas Maaleht ministri ideest külvata maale 100 miljonit eurot noorte perede ja välismaalt tagasi pöördujate maale elama asumiseks. Maalehe küsimustele jättis minister Järvik vastamata.
Septembri lõpus lahvatas listeeriaskandaal.
2. oktoobril ütleb Mart Järvik, et veterinaar- ja toiduamet (VTA) ei ole talle esitanud tõendeid, et kalatööstuse M.W.Vool tooted oleksid kuidagi ohtlikud. Ta kaitses kalatööstust, käies välja hulga väiteid, mis osutusid hiljem valeks (faktid on üles loetletud SIIN).
25. oktoobril esitas Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees, reformierakondlane Urmas Kruuse Mart Järvikule teabenõude, milles nõudis välja kogu Järviku ning veterinaar- ja toiduameti listeeriaskandaali puudutava kirjavahetuse. Ministri arvates pole aga riigikogu liikmel õigust teabenõudeid esitada ja ta jättis andmed esitamata.
21. oktoobril ilmus Maalehes intervjuu, kus minister Järvik väitis jätkuvalt, et talle pole listeeriajuhtumite kohta täit infot antud. Seejärel nõudis ka sotsiaaldemokraat Ivari Padar Järvikult valetamise kohta aru.
6. novembril ütleb peaminister Jüri Ratas, et Mart Järvikul tuleb asjaolusid selgitada ja ta on vastava palve ka ministrile edastanud.
7. novembril teatas prokuratuur, et maaeluminister Mart Järviku nõunikul Urmas Arumäel lasub kahtlus huvide konfliktis ning seega on ta uurimise all. Augusti lõpus palus PRIA jurist Siim Vellemaa maaeluministeeriumilt volitust, et PRIA saaks Arumäe esindatud kriminaalasjas riiki esindada, kuid seda luba maaeluminiser ei andnud.
7. novembril teatasid reformierakond ja sotsid, et nõuavad Mart Järviku tagasiastumist. Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas peale ministri nõuniku suhtes kriminaaluurimise algatamist, et partei annab ministrile esmaspäevani aega tagasi astuda. Vastasel juhul avaldatakse talle umbusaldust.
