Eeskujuks mandrile! Saarlased möistavad pakendeid taaskasutada
Saaremaine väiketootja Maria Kaljuste tootab brändinime IdeaFarm all erinevaid käsitöösiirupeid, äädikaid, moose ning alates tänavusest sügisest startinud, Kuningustel asuvas Saaremaa Veinitehases ka veini. Tema põnevaim hitt veinide kategooriast on seni tomativein.
Paendeid kulub aga Kaljuste sõnul üsna palju. Oli see mingi seesmine, põhimõtteline veendumus, mis selle sammuni viis, või pigem olukord lihtsalt kujunes nõnda, seda Kaljuste täpselt tagantjärele hinnata ei saa.
“Kuid üks on kindel – alustava ettevõtjana oli kindlasti üks põhjuseid raha ja soov seda mitte raisata pakendite ostmise peale, kui nägin võimalust seda mitte teha,” kommenteerib ta.
IdeaFarmi perenaine Maria Kaljuste ütleb, et ettevõte teeb pakendite taaskasutusealast koostööd eelkõige nende koostööpartneritega, kes on valmis mõtlema n-ö süsteemist välja.
Ajapikku ja kaubakoguste muutudes kujunes pakendite taaskasutamine Kaljuste sõnul põhimõtte küsimuseks. “Sellest sai koguni osa tänase ajastu mõistes vastutustundlikust ettevõtlusest,” jätkab ta.
Pakendite taaskasutus ei ole väiketootjale tehniliselt keerukas
Pakendite taaskasutamine väikeettevõttes ei ole Kaljuste hinnangul keeruline. “Sisuliselt tähendab see, et kõik mis tuleb pakendina sisse, läheb ka pakkematerjalina välja. Kui pakend on määrdunud, lõikame need kohad välja. Kui kast kahtlane või katki, teibime need. Kui päris katki, lõikame tükkideks ja paneme tükid pudelite vahele, et need ei kõliseks-koliseks,” selgitab tootja.
Ka on IdeaFarm’il ambitsioonikas plaan jätkata samasuguse filosoofiaga ka hiljaaegu startinud Saaremaa esimeses veinitehases. “Meie plaan on panna tehase signatuurvein taaskasutatud eri kujulistesse pudelitesse, mõõtes kogust kalibreeritud mõõdunõuga,” avaldab ta.
“Mahevein, mis on villitud taaskasutatud pudelisse ning mille puhul on sulfitite lisamise asemel kasutatud spetsiaalselt veni jaoks väljatöötatud pastöriseerimist, see võiks olla meie hinnangul vastutustundliku ettevõtluse elus näide,” leiab Kaljuste.
IdeaFarm teeb koostööd ka kõigi nende partneritega, kel omal ei ole võimalik pakendeid ringlusesse panna või kes ise ei ole selleni veel firma pakendipoliitika tõttu jõudnud. “Näiteks ehituspoed, apteegid, üks sporditarvete- ja teine elektroonikakauplus,” toob Kaljuste näiteid.
Veel on Kaljustele ajapikku silma jäänud, et alustavad ettevõtjad kipuvad tihtipeale tellima alul kaunikesti “edevaid” pakendeid, et jääda silma.
“Eestlane on üldiselt selline korralik ja süsteemiga kohanduv. Noh, meie loodame siis süsteemi omalt poolt veidi muuta, uskudes, et mõtlemine ajapikku muutub ja meietaolisi kirglikke tootjaid ning kaupmehi sigineb juurde,” sõnab Kaljuste.
Kõik on kinni mõtteviisis
Kaljuste sõnul on taoline mõtteviis väga oluline mõttemall, millel pööratakse meil praegu veel kahetsusväärselt vähe tähelepanu. “Üksikud pakendipioneerid siin-seal küll on, aga elustiilina ei kasuta seda mõtet veel kaugeltki niipalju inimesi ja firmasid kui võiks ja peaks,” leiab Kaljuste.
“Eks pakendifirmad muidugi tahavad ka elada, ning teatud kaubakoguste puhul oleks selline toimimisviis ka juba keeruline. Kuid väikseid tegijaid on väga palju ning nagu ütleb tuntud Hiina tõetera – iga väike heategu on kellelegi oluline ja iga terake muudab midagi. Kui neid teri saab palju, muutub olukord paremaks,” usub ta.
Nii ongi IdeaFarmi perenaise sõnul parim, mis teha saab, teha ise ja näidata positiivset eeskuju.
Koplimäe talu on tegutsenud juba aastast 2007 ning et ollakse mahetootjad, on loodussäästlik pakendikasutus lisandunud perenaise sõnul kuidagi loomuliku jätkuna.
“Ka oma tootepakendid oleme püüdnud valida võimalikult loodussäästlikud, korduvkasutuse pakendit hakkasime aga kohe alguses teadlikult tarbima,” märgib Müür.
Banaanikastid on parimad pakiautomaatide kaudu postitamiseks
Pakendite korduvkasutamine käib Koplimäe talus perenaise sõnul tavaliselt nii, et kliendile kaupa viies võetakse tagasi pappkastid, tuues neid vajadusel juurde kohalikust Coop’i poest.
“Pakiautomaadiga pakke saates on meie kogemuse pinnalt parimad banaanikastid, kuna need on tugevad ja sangadega, et oleks mugav tõsta. Banaanikaste toome tavaliselt Kuressaare Maximast,” lausub Müür.
“Täpselt arvestanud ei ole, kui palju me sellega säästame. Peame küll kokku
arvestama kõik kile -ja paberpakendi, mille sees oma kaupa müüme, selle
pealt maksame ka pakendiaktsiisi. Seda siis kilode pealt,” avaldab perenaine.
“Kui arvestada, et pappkastid on päris rasked ja neid kulub üpris palju, on kokkuhoid seegi. Ei oska küll täpselt praegu hinnata, kui suur mõju on meie tegevusel keskkonnale, aga arvan, et väikestest asjadest saavad suured ja kui meiesuguseid on rohkem, on mõju juba tuntav,” lähtub ka tema samast loogikast, mis Maria Kaljuste.
Oma pakend ringiga tagasi
Pakendite taaskasutamise teemal tehakse ka Koplimäe talus koostööd ennekõike oma klientidega. “Päris vahva oli saada kaupa mahepoest kastiga, mille ise olime kaubaga hoopis teise poodi saatnud,” sõnab Müür muigamisi.
See näitab tema hinnangul, et teatud ringkondades toimib asi loomulikult.
“Ma ise loodan, et tarbijad hakkavad ka aru saama,et mitmekordselt ja
värvikirevalt pakitud toode ei ole tingimata parem pruuni paberkotti pandud tootest. Minu mõistus tõrgub toodet panema kallimasse pakendisse, kui kaup ise on- seda isegi, kui klient selle kinni maksab,” tõdeb Müür.
Käsitöödžinni ning toonikuid tootva, samuti Saaremaal toimetava ettevõtte Lahhentagge üks loojaid, Tarmo Virki kinnitab, et ka nende ettevõttes on kõik toonikukastid, mis seni tarbijatele ettevõtte veebipoest www.toonik.ee teele pandud, kasutuses teist, kolmandat või koguni neljandat korda kasutuses.
“Varem oleme nende samade kastidega tarbinud pudeleid kauplustesse, need riiulisse ladunud ja siis kastid endaga kaasa toonud,” sõnab Virki.
“Meie jaoks on see kahtlemata põhimõtteline otsus — on ju ka meie toonikute tooraine “teisel ringil”. Kuusetooniku jaoks kasutame jõulukuuski ja kadakatooniku jaokas rannakarjamaade puhastamisel raiutavaid kadakaid,” räägib Virki.
Täna veel kuigi suurt rahalist kokkuhoidu ei ole
Virki hinnangul on väiketootja jaoks otsene rahaline kokkuhoid pakendite taaskasutusest täna siiski väike. “Pigem kulub aega ja raha selle korraldamiseks, aga samas – eriti pikemas perspektiivis – on keskkonnamõju vägagi märgatav,” leiab ettevõtja.
“Samas, kuidas me võiksime rääkida rohelisest saarest, kui mässiksime oma tooted kiledesse ja plastikusse?” küsib Virki.
Tarbija valikuid suunab aga taoline hoiak ja tegutsemisviis üha selgemalt. “Just täna märkasin üleskutset Selverile uute plastmassist värviliste munakarpide vastu. Munade pakkimiseks on ilmselt aastakümneid kasutatud jätkusuutlikke lahendusi, milleks on vaja tuua plastmassi selle asemele aastal 2019?”
