Asko Lõhmus: mul on kolleegi pärast häbi

Täna Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimise „Mets muutuva kliima tingimustes” arutelu on juba pälvinud ka terava tagasiside.

Nii esines Riigikogu keskkonnakomisjoni algatatud arutelul teiste seas ettekandega ka Eesti Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan, kelle ettekande seas sisaldus ka mõte, et metsaraie, eelkõige just uuendusraie on positiivne kliimamuutuste leevendaja, kusjuures Drenkhan avaldas seisukohta, et mets on taastuv loodusressurss ning noored ja keskelaised puistud seovad enim süsinikku.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus kirjutas selle peale loodushuviliste arutlusi vahendavasse Loodusaja foorumisse vastuväite, kus soovitab oma kolleegi mõtteavalduse „salvestada dokumendina Eesti metsademagoogia ajalookäsitlusse”.

„Rohkem hetkel sellele lisada ei olegi, teaduses ja teadlaste puhul on üldiselt nii, et aeg praagib jama välja,” kirjutab Lõhmus. „Kuna midagi on vaja öelda ka väljapoole teadlaskogukonda, siis olgu siin loodushoidjatele öeldud, et mul on oma Maaülikooli kolleegi pärast sügavalt häbi.”

Lisaks peab Lõhmus ühekülgseks, ehk kallutatukski Drenkhani öeldut, et keskmise langeraielangi suurus jääb Eestis kahe hektari piiresse.
Lõhmuse meelest on lageraiete keskmine pindala järjekordne eri moel mõistetud termin, millega annab demagoogitseda.

„Drenkhani esitatud number käib korraga raiutava ühise metsalaigu kohta. Ökoloogiliste ja sotsiaalsete väärtuste käsitlejad peavad silmas metsades olevaid raietekkelisi lagendikke, kus on ühendatud eri aegadel tehtud langid, mis ei ole taastunud metsaks (ja "metsal" on siis omakorda erinevad definitsioonid),” selgitab Asko Lõhmus. „Vahe on paljukordne. Sellele küsimusele vastamine eeldabki alati küsimuse enda täpsustamist.”