Kümneid tuhandeid numbrile 112 helistajaid peavad päästekorraldajad kui tikutulega otsima

Häirekeskusse helistatakse aastas umbes 100 000 korral telefonidelt, mille asukohta on raske või võimatu määrata. Tänavu suvest muutub helistaja asukoha tuvastamine täpsemaks.

Praegu võtab päästekorraldajal helistaja asukoha teadasaamine kõnest suure osa, sest täpset helistaja asukohta näeb ta oma kaardisüsteemis umbes poolte kõnede puhul. Abi pole aga võimalik saata, kui ei tea, kuhu seda saata.

Näiteks metsa või rappa eksinud inimesel on keeruline või võimatu ise kirjeldada oma paiknemist, sest ta on algsest asukohast eemale liikunud ja ühtki päästjatele orientiiriks sobivat objekti ümbruses ei ole. Siis aitab appitõttajaid tublisti isegi mastipõhise positsioneeringu täpsusaste.

Paljud abivajajad helistavad aga mingil põhjusel SIM-kaardita mobiiltelefoniga, misjuhul on asukoha määramine raskendatud või üldse võimatu.