27.02.2020, 00:00
Soela väin: miks otse minna, kui ringi saab
Vanade veeteede skemaatiliste kaartide joonistamisel on millegipärast tavaks saanud ignoreerida Soela väina. Ja seda teevad mitte ainult Eesti ajaloolased. Viikingid ise üsna ilmselt Soela väina ei vältinud.
Meremeeste ja kaupmeeste kaitsja Püha Nikolause hoolealused, laevamees ja nuiamees Karja kirikus. Mis näitab sealtsamast lähedalt kulgenud kaubatee tähtsust, võrreldes muude kohalike mereteedega. Kivisse raiutud (soola?)laevnikus ja nuiamehes näeme võimalikku viidet nii kylfing’itele-kolbjaagidele kui ka viikingitest meresõitjatele, kes kurseerisid taga Karja kirikut Soela väina läbival veeteel.
FOTO:
Saaremaalt on viimasel ajal leitud kuninglikku kulda ja kahtlemata leitakse veelgi, samuti on välja kaevatud eelviikingiaegne laevmatus, millele pole samaväärset vastu seada mujal maailmas. Loogiline. Soomerootslasest ajalooprofessor Matti Klinge esitles juba 40 aastat tagasi ideed muistsest Soome (et mitte öelda Saami) mereriigist, millel Saaremaa keskuseks ning mille „Rootsi, Taani, Novgorod ja Saksa Ordu ning X–XIII sajandini võimsust kogunud Poola tasapisi hävitasid“.
