VALDUR KAHRO VASTULAUSE: Pranglile sisserännanud levitavad oma ärihuvide nimel laimu
Ajalehes minu vastu hoogsalt sõna võtnud ja ilma faktidele toetumata süüdistusi esitanud Annika Prangli, Priit Tammeraid, Marika Linholm, Terje Lilleoks ning Ivo Rull on alates möödunud sügisest läbi erinevate meediakanalite üritanud mind valeinfoga laimata.
Avaldan omapoolse vastulause, kuna paljud minu poolehoidjad ja Prangli kogukond, kes on mind volitanud ennast volikogus esindama juba alates 1996. aastast, on palunud seda teha.
Eelpoolnimetatud isikud, on üritanud jätta endist mulje, nagu oleksid nad Prangli põliselanikud ja suured kogukonna esindajad. Oletan, et selle eesmärgiks on tekitada inimestes tunne, et justkui oleks minu ja Prangli kogukonna vahel pinged. Samuti, et elanikel on kahtlusi minu ettevõtte Prangliga seotud tegevuste motiivides.
Selle vihakõnet harrastava käputäie sõnavõtjate puhul on aga tegemist hiljuti sisserännanud või ainult saarel suvilat omavate inimestega. Lisaks on pea kõigil neil saarel isiklikud ärihuvid ja tundub, et endale paremate äritingimuste loomiseks, ollakse valmis ükskõik mida kokku luiskama.
Sadama ootepaviljon vs lagunev kuur
Vastuseks Annika Pranglile –– jah, minu ettepanekul sai märgitud Viimsi valla 2020. aasta eelarvesse 50 000 euro suurune investeering Kelnase sadama külastajate ootepaviljoni ning pesu- ja saunahoone ehitamiseks. See investeering parandab oluliselt Prangli saare elanike, kui ka huvisadamat kasutavate turistide olmetingimusi.
Siinkohal saab vast iga inimene ise otsustada, kas Prangli elanikele on olulisem turistidele mõeldud ülikõrge piletihinnaga korraldatavad üritused lammutamisele määratud kuuris või sadamas aastaringne peavari liinilaeva ootamiseks.
Turistidele ürituste korraldamises ei näe ma midagi halba, aga seda ei pea tegema vanas, eluohtlikus, lammutamisele kuuluvas amortiseerunud kuuris, mille säilitamise eest nüüd võitled. Annika, sulle meenutab see nõukaaegne soolamiskuur Prangli rannarahva mingisugust traditsioonilist hõngu. Meile, Prangli põliselanikele aga pigem vastikut nõukogude võimu ja stagneerunud ajastut. Seega siinkohal taaskord meie vaated ei ühti, aga nagu ma varem ka öelnud olen, siis mina pole otsustaja, kas see hoone säilib või mitte.
Mis on aga kõige tähtsam, Viimsi valla jaoks ei ole prioriteet kellegi isiklikud ärihuvid vaid kohustus tagada inimestele reisi- ja huvisadamas elementaarsed tingimused.
„Tänutäheks selle eest“, et said lammutamisele määratud soolamiskuuri umbes viis aastat tasuta ja ilma ühegi konkursita oma äritegevuseks kasutada, oled Viimsi valda pool aastat poriga üle valanud ja igal võimalusel mustanud. Teades, et Kelnase sadama territooriumi edasiarendamisel läheb see kuur lähiaastatel lammutamisele, oled vähemalt 2-3 aastat selles soolamiskuuris kutsunud üles turiste ehk võhivõõraid andma allkirju selle säilitamise toetuseks. See on minu arvates alatu viis saare külalisi ära kasutada oma isiklikes ärihuvides nõukaaegse jäänuki kaitsmise sildi all.
Mis puudutab liiva panemist vastu soolamiskuuri seina, siis olen saatnud tõestusmaterjaliks pildid sulle, Viimsi vallavalitsusele ja ka ajakirjanikele. Piltidel on selgelt näha, et enne liiva panekut oli maapind ja kivid selle kuuri seina ammu sisse pressinud ja enne parklaplatsi ettevalmistustöid olid seinas mädanenud augud.
Kuna teie punt laimajaid on rääkinud, et Kelnase sadama parklaplatsi täiteks ja ettevalmistustöödeks viidud Lõunasadamast väljakaevatud liiv on mittesobiv, siis lisan selle ümberlükkamiseks sadamate projekteerimise 7nda tasemega diplomeeritud ehitusinseneri Jaak Reinmetsa kommentaari:
„Uhteliivad, mida on vaja merest välja tõsta ei sisalda enamasti ohtlikke aineid ja seda saab kasutada väga hästi maa-alade täitmiseks ja parkeplatside ehitamiseks. Pealegi lubab seda vee erikasutusluba. Merest väljatõstetud liiva kasutatakse ehitustegevuseks üle Eesti nii meresadamate kui ka siseveekogude sadamate puhul.“
Marika Linholm –– selles artiklis jätad mulje, et oled suur sadamakuuri kaitsja ja Kahrodele vastuseisja. Aga viimati vabariigi aastapäeva üritusel Prangli Rahvamajas rõhutasid mulle veel ekstra, kui kasulik sulle tegelikult oleks sadamakuuri lammutamine. Kas see pole ülim kahepalgelisus? Nagu sulle toona ütlesin, tegi lammutusotsuse Viimsi vallavalitsus, mille liige mina ei ole. Seega on täielikult väljamõeldis väide, nagu oleksin sulle otse näkku öelnud, et mina soovin kuuri kiusu pärast lammutada.
Priit Tammeraid –– tulid saarde alles hiljuti, võtsid kätte ja ehitasid oma kamraadi Marika Linholmi aia taha ebaseadusliku putka ja hiljem veel ilma ehitusloata ka ühe suurema hoone. Teie pundi eestvedamisel on vanast Weitzenbergi taluhoovist ja selle ümbrusest saanud tõeline „Potjomkini küla“, mille arhitektuurilist vaatepilti peavad kahjuks igapäevaselt nägema Prangli elanikud ja iga saart külastav turist.
Arvestades sinu senist tegevust saarel, ei ole sa kindlasti õige inimene võtma sõna ehitusõiguste taotlemise, maasihtotstarbe muutmise ja planeeringute suhtes.
Kuna sa levitad valeinfot, siis valgustan sind nendel teemadel. Esiteks taotlesin mina õigeaegselt vallast sellele krundile ehitusluba, esitasin kooskõlastatud projektid jne. Antud krundil on juba alates 2006 aastast kehtiv detailplaneering, mis nägi ette ehitusõiguse ja maatulundusmaa muutmist elamumaaks. Lisaks asub see krunt ka üldplaneeringu järgi perspektiivsel elamumaal.
Mis puudutab sinu avaldatud arvamust Prangli Lõunasadma kohta ja seal toimuvast ongi alles tõeline jokk. Prangli Lõunasadamat on Viimsi vald üritanud välja ehitada alates 90-ndatest aastatest. Sellel eesmärgil kingiti Viimsi vallale reaalne maatükk. Vald ja Prangli kogukond olid selle otsuse taga, selleks kulutati miljoneid Euroopa fondide raha, tulemuseks olid aga vaid kehtiv detailplaneering ja ehitusprojekt Viimsi valla arhiivis.
Kuna vald selle ehitamisega mitte kuhugile ei jõudnud, siis võtsin ise projekti vedada. Läbirääkimiste käigus suutsin veenda riiki eraldama Lõunasadama rajamise tarbeks pea 1,5 miljonit Eesti krooni. Pärast seda vahetus vallavõim, mille etteotsa ehk vallavanemaks asus Haldo Oravas, kes otsustas Prangli Lõunasadama jaoks valda toodud raha kantida üle hoopis Kelnase sadama renoveerimiseks ja pöördus sellelaadse kirjaga riigi poole.
Arvestades asjaolu, et Lõunasadama arendamiseks toodud raha nö pihta pandi ja üle kanditi, siis peate ju mõistma, et ka tänane betoonkaidega ja süvendatud akvatooriumiga Kelnase sadam ja huvisadam näevad tänu minu tegutsemisele välja just sellised.
Vaatamata sellele, et Lõunasadam riigi poolsest rahalisest toetusest ilma jäi, otsustasin hoopis oma kinnistul asuvale endisele lautri kohale, enda vahenditega ikkagi väikesadam rajada. See sadam on oma asukoha poolest eriti oluline efektiivseks merepäästeks ja toimib hästi ka avariisadamana. Prangli Lõunasadama olulisust kinnitavad ka politsei- ja piirivalveamet.
Ilmselt enamus inimesed ei kujuta ettegi kadalippu, mis Lõunasadama rajamisega on kaasnenud – ligi 8 aastat venitas ja takistas tegemisi Viimsi toonane vallavalitsus. Lõunasadama asjade liikuma saamiseks esitati mulle tingimuseks võimul oleva koalitsiooni poolele üle tulemine, mida ma ilmselgelt ei teinud.
Ivo Rull, miks vatrad ja vassid avalikult, väites samal ajal artiklis, et sul pole võimalik ühtegi minu vastu suunatud väidet faktiliselt tõestada.
Teadmiseks sulle ja lehelugejatele, et mina Valdur Kahro ei ole Prangli merepäästekaatriga isegi mitte proovisõitu teinud, rääkimata sinu absurdsest väitest, et teen sellega lõbusõite.
Oleme koos venna Vambola Kahroga asutanud Prangli Saarte Seltsi. Vambola on Pranglile nullist rajanud toimiva vabatahtlike päästjate (tuletõrje ja vabatahtlike merepääste üksuse), koolitanud välja kohalikud mehed ja merepäästekaater on nende kasutada. Mina kasutan juba aastakümneid nii lõbusõitudeks, kui ka vajadusel merepääste operatsioonideks ainult enda kaatrit.
Terje Lilleoks, kui sina väidad avalikult, et teil on kahtlus, justkui mina näen vallaettevõtte Viimsi haldus korraldatud hangetel teiste osalejate pakkumisi, siis selline erakordne süüdistus, peab olema põhjendatud erakordselt täpsete faktidega. Palun esita selle tõestuseks dokumendid, või võta oma väited tagasi. Kui levitad avalikult väljamõeldisi, siis jätad saarevanema ajutise kohusetäitjana väga ebakompetentse mulje.
Lõunasadam on saanud vallalt 0 senti
Väidad lehes, et viimati sai Prangli Lõunasadam Väikesaarte programmist toetust 150 000 eurot. Minuni selline toetus pole jõudnud, seega ma ei oska kommenteerida, kust pärineb sul selline info?
Kuna te keegi justkui ei tea ja pole vaevaks võtnud välja uurida, kui palju raha on Viimsi vald Lõunasadamasse investeerinud, siis kurvastan ja rõõmustan teid ühteaegu. Viimsi vald pole sellesse sadamasse investeerinud mitte sentigi, kuid loodan, et tulevikus peavad vald ning riik seda vajalikuks teha.
Väidad, et minu sadam on mõttetu. Arvestades, kui palju abivajajaid on Pranglilt juba paarkümmend aastat läbi Lõunasadama kiirelt (umbes 12-15 minutiga) mandrile toimetatud ning kui palju kordi on just sealt tehtud väljasõite 112 ja teiste väljakutsete päästeoperatsioonideks. Päästetud mitmeid inimelusid ja merehädalisi. Siis millele tugineb selline väide ja milline on sinu jaoks inimelu hind?
Kokkuvõttes on teil kõigil artikli üllitanud asjaosalistel võimalus minu ees avalikult meedias vabandada valeinfo levitamise ja minu au ja väärikuse solvamise pärast. Kui te seda ei taha mõista, et meedias väljaöeldu peab tuginema faktidele, mis on tõenditega tagatud, siis ei jää mul muud võimalust kui pöörduda teie vastu kohtusse.
Soovin kõigile Prangli inimestele ja teistele lehelugejatele tervist, ilusat kevadet ja kiiret eriolukorra lõppemist, et saaksime tagasi pöörduda oma tavaliste igapäevaste toimetamiste juurde.
Sadamainsenerina arvan, et on hea, kui saarel on kaks sadamat. Kelnase sadam on tihti tormide tõttu kasutuskõlbmatu ja sinna on pikem meretee, kui planeeritavasse Prangli Lõunasadamasse.
Prangli Lõunasadam on otse vastu mandrit, meretee on lühem ja seal läheb kohe sügavaks. Kui sadam korralikult lainemurdjatega ehitada, on see kaitstud tormide ja uhteliivade eest ega vaja hilisemaid suuri süvendustöid.
Kui Kelnase sadam on tormi tõttu suletud, siis saab päästepaatide ja -kaatrite merele saatmiseks kasutada Prangli Lõunasadamat.
