Neid kohti, kogunemisi ja sündmusi, mida ta jäädvustas, kutsub Ojaste “herilasepesadeks”. Ta oli varmalt nõus kohale tormama ja kõike jäädvustama. “Ma olin valmis minema otse “herilasepessa”,” nendib ta. Ja tagantjärele imestab isegi, kuidas tal õnnestus nendest terve nahaga pääseda.
Toompea jalamil, praeguses kaitseliidu peastaabi hoones, asus noil ärevail päevil sõjaväe vastuluureosakond, mis oli üks viimaseid Nõukogude väeosi, mis meilt välja läks. Ojastele anti käsk seda filmida nädalate viisi. Kuna droone siis ei olnud, tuli kaameramehel valida mõni kõrge koht.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega