AASTA PÕLLUMEES 2020: mulle teeb rõõmu see, et noorte jaoks pole põllumajandus enam plaan B, vaid neil on tõsine soov maal elada ja toimetada
Toompeal arutleti põllumajanduspoliitika tulevikusuundade üle. Ja ehkki tänavu tähistatakse “Aasta põllumehe” konkursi 20. aastapäeva, päädis see Toompeal COVID-19 ohu tõttu 2+2 reeglite täitmisega. Paljud tipp-põllumehed ja senised aasta põllumehe tiitli kandjad said konverentsi jälgida vaid video vahendusel.
Põllumajanduspoliitika hetkeseisu avas maaeluminister Arvo Aller. Kõne all oli ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2021–2027.
Mis on euroliidu põllumajanduspoliitikas prioriteediks ja kui palju raha on kavas eraldada keskkonnakaitsele ning elurikkuse säilimisele, selgitasid maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ja Euroopa Parlamendi liige Riho Terras.
Paljudele põllumeestele teeb muret see, et ühtne pindalatoetus (ÜPT) hakkab tulevikus vähenema ja osa sellest toetusest läheb rohestamise makseteks. Konverentsil arutleti, et suund on selline, et tulevikus võiks ÜPT olla pea poole väiksem. Vestlusringis põllumajanduse ärimudelite üle olid konkursi nominendid.
Võitjat õnnitles ja põllumehi tunnustas vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juba 20. korda, selleaastane juubelikonkurss oli pühendatud maaettevõtluses tegutsevatele naistele. Seetõttu olid tänavusel konkursil nomineeritud 12 naist seitsmest maakonnast – Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Tartu-, Jõgeva- ja Põlvamaalt ning Läänemaalt ja Saaremaalt.
