Samas pani teda imestama kohaliku poe kaubavalik. Esialgu tundub, et on nagu kõike – ka värske juur- ja puuvili on kogu aeg saadaval –, kuid samas pole riisi, odrakruupi ega ka mitte korralikku liha.
On igasugu helbed, pudrupõhjad ja muud poolenisti valmis asjad, aga korralikku toorainet peab minema linnast suurest poest ja turult varuma.
Annika polnud kunagi Soomet mingiks unistuste maaks pidanud. Ta oli oma elu ja tööga rahul selle päevani, mil ränk õnnetus võttis temalt korraga nii mehe kui väikese lapse. Vapustusest toibudes üritas ta eluga edasi minna, kuid õige pea loobus. Ta otsustas elu kardinaalselt muuta ning võttis vastu esimese tööpakkumise välismaalt.
